1940

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | ► | ►►

1940. aasta (MCMXL) oli 20. sajandi 40. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 1940

Veebruar

...

Märts

12. märts – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda lõppes vaherahuga.
25. märts – USA teadlased Russell Ohl ja Jack Hall Scaff tegid kindlaks eri tüüpi pooljuhid ning nimetasid need p- ja n-tüüpi pooljuhtideks, avastust hoiti sõja lõpuni saladuses.

Aprill

9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
11. aprill – Łódź nimetati ümber Litzmannstadtiks.

Mai

10. mai – Suurbritannia okupeeris Islandi.
14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
15. mai – USAs tulid müügile esimesed nailonsukkpüksid.

Juuni

9. juuni – Norra armee alistus Saksa armeele.
11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
15. juuni – NKVD ründas Läti piirivalvekordoneid Masļenkis ja Šmaiļis, tappes viis ja röövides 37 Läti piirivalvurit ja eraisikut.
15. juuni – Winnipegi linnavõimud otsustasid põletada kõik Saksa valitsuse poolt linna raamatukogule kingitud raamatud.
17. juuni – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri, faktiliselt tähendas see Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.^[1]

Juuli

...

August

14. august – võeti Moskvas vastu ÜK(b)P KK ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt /väljavõte dokumendist/ "Läti, Leedu ja Eesti armee tuleb laiali lasta, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, läti, leedu ja eesti kodanike kutsumine Punaarmeesse lükata edasi ühe aasta võrra, lubada formeerida üks läti, leedu ja eesti diviis vabatahtlikkuse alusel".

September

24. september – Aleksander Warma, Heinrich Laretei ja August Rei asutasid Stockholmis Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni.

Oktoober

...

November

...

Detsember

18. detsember – Hitler kinnitas operatsiooni Barbarossa.
29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju. 2000 lennukipommi oli selleks otstarbeks saadud Nõukogude Liidult.

Sündmused Eestis

Jaanuar

3. jaanuar – asutati Eesti – Nõukogude Liidu sõprusühing^[2].
14. jaanuar – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud malematšis pärast 14 partiid eksmaailmameistrit Max Euwe'i tulemusega 7,5:6,5^[3].
17. jaanuar – Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur: –43,5 °C.
27. jaanuar – uuel valgustusega Harjuoru jääväljakul toimus Eesti-Läti maavõistlus jäähokis, mille võitis Läti 4:0^[3].
27. jaanuar – Saaremaa vallavanemad andsid ametivande.

Veebruar

1. veebruar – president Konstantin Päts asutas 4. diviisi.
10. veebruar – Leedus Kaunases toimus Eesti-Läti maavõistlus jäähokis, mille võitis Eesti 2:1^[3].
11. veebruar – Viljandis toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Võistlustel oli kavas meeste slaalom. Osales 31 suusatajat ja võitis Evald Tupits^[3].
13. veebruar – Raasiku vallavanem Jaan Lagle ja Paldiski abilinnavanem Johannes Maide andsid ametivande.
14. veebruar – Lätis Siguldas lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus suusaaladel, mille lätlased võitsid 43,5:29,5^[3].
15. veebruar – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Esimest korda võitis Harald Peterson^[3].
15. veebruar – Eesti Talispordi Liit sai Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) liikmeks^[3].
18. veebruar – Eesti Jalgpalli Liitu 10 aastat juhtinud Ado Anderkopp astus tagasi ja tema asemele valiti kindralmajor Johannes Orasmaa^[3].
25.–26. veebruar – toimusid Kilingi-Nõmme linnavolikogu ja Audru vallavolikogu valimised.
27. veebruar – president Konstantin Päts asutas Looduskaitsemärgi.
28. veebruar – Tallinnas toimus Advokatuuri üldkoosolek.

Märts

1. märts – alustas tegevust Saksa Usaldusvalitsus.
3. märts – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[3].
8. märts – toimusid maavolikogude valimised.
9. märts – Eesti korvpallikoondis võitis valitseva Euroopa meistri Leedu tulemusega 40:38^[3].
10. märts – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere kirikuõpetajaks.
27. märts – Ago lennuk ES-AUL tegi Tallinnast Stockholmi ettevõtte esimese lennu.
31. märts – 1. aprill – toimusid Kallaste linnavolikogu ja Kaagjärve vallavolikogu valimised.

Aprill

1. aprill – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
13. aprill – Linda Eenpalu valiti tagasi Kodumajanduskoja esinaiseks.
13. aprill – majandusminister Leo Sepp avas Tallinnas 7. rakenduskunsti näituse.
20. aprill – Eesti Spordilehe ilmumisest möödus 20 aastat^[3].
22. aprill – Tallinna sadamasse saabus kaubalaevade karavan jäämurdja Suur Tõll juhtimisel.
24. aprill – Tartus toimus Kammerteatri esimene etendus.
26. aprill – Johan Laidoner valiti Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks.
27. aprill – Eesti Vabariigi presidendi juures toimus nõupidamine kütteainete küsimuses.
27. aprill – kanti esimest korda ette Võrumaa hümn "Võrumaa" (autorid Eduard Tamm ja Alviine Tedre).

Mai

3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich Neff.
6. mai – asutati Informatsiooni Keskus.
7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
15. mai – Kadriorus toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kogunemine Eesti presidendi Konstantin Pätsi osavõtul.
16. mai – Alma Tomingas valiti Tartu Ülikooli farmakognoosia adjunktprofessoriks ja temast sai 10. juunil esimene Tartu Ülikooli naisprofessor.
18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast).
18. mai – Aleksander Kreek tõukas selle aasta hooajal esimesena kuuli üle 16 m (16.28)^[3].
31. mai – lõppes ajalehe Revaler Zeitung väljaandmine.

Juuni

6. juuni – Eesti saadik Pariisis Oskar Öpik esitas oma volikirjad Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
11. juuni – Eesti saadik Bernis Karl Selter esitas oma volikirjad Šveitsi föderaalpresident Marcel Pilet-Golazile.
15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
16. juuni – piiskop Johan Kõpp pühitses Rakvere Pauluse kiriku.
16.–17. juuni – valiti V juudi vähemusrahvuse kultuurnõukogu.
17. juuni – Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon.
18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine, sõjavägede ülemjuhataja Johann Laidoner kuulutas välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud
19. juuni – toimus ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinna.
21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
22. juuni – Johann Laidoner vabastati ametist.
27. juuni – algas seltside ja ühingute likvideerimine: ühena esimeste seast keelustati Kaitseliit ja Isamaaliit^[2].

Juuli

5. juuli – saadeti Riigikogu laiali.
14.–15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid.
18. juuli – küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu.
18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
24. juuli – siseminister Maksim Undi otsusega nimetati K. Pätsi Ausamba Ehitamise fond ümber Valge Terrori Ohvrite mälestuse Jäädvustamise Fondiks.
25. juuli – lasti käibele ühesendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
26. juuli – avaldati esimene riigistamisnimistu, kus oli märgitud 103 panka ja 487 tööstusettevõtet^[2].
30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.

August

5. august – Eesti läks üle Moskva kellaajale .
6. august – Eesti NSV inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
11. august – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba; sellest sai alguse massiline mälestusmärkide hävitamine^[2].
16. august – ilmus ajakirja Kehakultuur esimene number^[3].
24. august – Nõukogude Liidu väliskaubanduse monopol laienes Eestile^[2].
25. august – II Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni.
Augustis koostati esimesed nimekirjad keelatud kirjandust, mis tuli raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest eemaldada^[2].

September

20. september – loodi spordiühingu Dünamo Eesti organisatsioon^[3].
23. september – Tallinna Reaalkooli juures võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
2. oktoober – valitsus avaldas otsuse, milles maata ja vähese maaga talupoegadele tuli anda maad juurde^[2].

Oktoober

5. oktoober – ilmus nädalalehe Sirp ja Vasar esimene number^[2].
9. oktoober – Tartu Ülikool nimetati ümber Tartu Riiklikuks Ülikooliks^[2].
9. oktoober – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu võttis vastu poliitharidustöö korraldamise määruse, mille kohaselt pidid seltsid ja ühendused oma tegevuse lõpetama. ^[4]

November

24. november^[küsitav] – rahareform: Eesti kroonid asendati rubladega.

Detsember

13. detsember – arreteeriti Jaan Tõnisson.
24. detsember – asutati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee^[3].
Nõukogude võimu poolt lammutati Lohusuu lahingu mälestussammas.

Sündinud

Pikemalt artiklis sündinud 1940

16. jaanuar – Ilmar Koppel, eesti keemik
4. veebruar – George A. Romero, USA-Kanada filmirežissöör
9. veebruar – John Maxwell Coetzee, Lõuna-Aafrika kirjanik
15. veebruar – Vaino Vahing, eesti kirjanik ja psühhiaater
19. veebruar – Jaan Kiivit juunior
6. märts – Nikolai Abatsijev, Venemaa kabetaja
13. märts – Andres Ehin, eesti kirjanik ja tõlkija
16. märts – Bernardo Bertolucci, itaalia filmirežissöör
30. märts – Astrud Gilberto, Brasiilia laulja
16. aprill – Tõnu Maarand, eesti skulptor
16. aprill – Margrethe II, Taani kuninganna
5. juuli – Herbie Brennan, iiri kirjanik
5. oktoober – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
15. oktoober – Peeter Jakobi, eesti näitleja
28. oktoober – Pärt Lias, eesti kirjandusteadlane
17. november – William Simons, Walesist pärit inglise näitleja
21. detsember – Frank Zappa, ameerika muusik
23. detsember – Jorma Kaukonen, ameerika muusik (Jefferson Airplane)
30. detsember – Vjatšeslav Štšegolev, Venemaa kabetaja

Surnud

29. jaanuar – Nedo Nadi, itaalia vehkleja
24. veebruar – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
29. veebruar – Michael Hainisch, endine Austria president
1. märts – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
10. märts – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
16. märts – Selma Lagerlöf, rootsi kirjanik
23. märts – Spyrídon Loúis, kreeka kergejõustiklane
31. märts – August Jürindi, Eesti Maapanga direktor
2. aprill – Ado Madis, Eesti politseinik
10. aprill – Otto Kuldmer, eesti tuletõrjuja
14. aprill – Hugo Sutt, eesti laulja
22. aprill – Ernst Blessig, eesti arst
25. aprill – Elli Tasane, Viljandimaa naistuletõrje pealik
27. aprill – Hindrek Rikand
28. aprill – Artur Perna, eesti arhitekt
11. mai – Aleksander Starkopf, Kohila vallavanem
15. mai – Heinrich Tats, endine Mõisaküla jaamaülem
9. juuni – Hugo Paabo, eesti kullassepp
14. juuni – Oskar Raudvere, Eesti sõjaväelane
14. juuni – Henry W. Antheil, USA diplomaat
21. juuni – Smedley Butler, USA merejalaväelane
15. juuli – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
2. august – Allo koik, Eesti sõjaväelane
5. august – Frederick Cook, USA polaaruurija
12. august – Nikolai Triik, eesti maalikunstnik
18. august – Walter Chrysler, ameerika autoehitaja
21. detsember – Francis Scott Fitzgerald, ameerika kirjanik

Nobeli auhinnad

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin – auhinda välja ei antud
kirjandus – auhinda välja ei antud
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ Täna ajaloos 17.06: Nõukogude Liit okupeeris Eesti, Postimees, 17. juuni 2017
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 246–251
↑ ^3,00 ^3,01 ^3,02 ^3,03 ^3,04 ^3,05 ^3,06 ^3,07 ^3,08 ^3,09 ^3,10 ^3,11 ^3,12 ^3,13 ^3,14 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?lid=880&

[1] Täna ajaloos 17.06: Nõukogude Liit okupeeris Eesti, Postimees, 17. juuni 2017

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 ^2,7 ^2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 246–251

[ESBL-3] 3,00 ^3,01 ^3,02 ^3,03 ^3,04 ^3,05 ^3,06 ^3,07 ^3,08 ^3,09 ^3,10 ^3,11 ^3,12 ^3,13 ^3,14 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[4] ttps://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?lid=880&

[1]

[2]

[3]

[4]