Linz

	Suurimad välismaalaste rühmad
Rumeenia	6049
Bosnia ja Hertsegoviina	5505
Türgi	4072
Saksamaa	3725
Horvaatia	3634
Afganistan	2746
Süüria	2650
Kosovo	2608
Ungari	2581
Serbia	2376
Põhja-Makedoonia	1501
Venemaa	1370

Linz
	[ ˈlɪnts ]
saksa	Linz
baieri	Linz
tšehhi	Linec
	Lipp Vapp
	Pindala: 96,0 km² (2018)
	Elanikke: 210 165 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 48° 18′ N, 14° 17′ E
	Linna asukoht Ülem-Austria liidumaal
	Linna asukoht Austrias

Linz on Ülem-Austria liidumaa pealinn ja suuruselt kolmas linn Austrias. Doonau jõe ääres asuv linn on Austria põhjaosas, Tšehhi piirist 30 km lõuna pool. Seisuga 1. jaanuar 2024 on linnas 212 538 elanikku ja see on suuruselt seitsmes linn Doonau jõe ääres.

Statistilised ringkonnad

2014. aasta jaanuarist on linnas 16 statistilist ringkonda.

Nr	Ringkond	Elanikke	Pindala, ha
1.	Innere Stadt	24 785	278,9
2.	Urfahr	23 581	426,8
3.	Pöstlingberg	4527	851,1
4.	St. Magdalena	11 890	655,3
5.	Dornach-Auhof	7283	682,6
6.	Kaplanhof	9753	243,2
7.	Franckviertel	7216	120,7
8.	Bulgariplatz	14 993	260,3
9.	Froschberg	11 654	452,8
10.	Bindermichl-Keferfeld	19 875	412,0
11.	Spallerhof	12 021	297,1
12.	Neue Heimat	13 095	413,2
13.	Kleinmünchen-Auwiesen	22 209	645,1
14.	Industriegebiet-Hafen	138	1277,4
15.	Ebelsberg	10 763	1291,2
16.	Pichling	7812	1290,0

Enne 2014. aastat oli Linzis 9 ringkonda ja 36 statistilist kvartalit. Need olid

Ebelsberg
Innenstadt: Altstadtviertel, Rathausviertel, Kaplanhofviertel, Neustadtviertel, Volksgartenviertel, Römerberg-Margarethen
Kleinmünchen: Kleinmünchen, Neue Welt, Scharlinz, Bergern, Neue Heimat, Wegscheid, Schörgenhub
Lustenau: Makartviertel, Franckviertel, Hafenviertel
Pöstlingberg: Pöstlingberg, Bachl-Gründberg
St. Magdalena: St. Magdalena, Katzbach, Elmberg
St. Peter
Urfahr: Alt-Urfahr, Heilham, Hartmayrsiedlung, Harbachsiedlung, Karlhofsiedlung, Auberg
Waldegg: Freinberg, Froschberg, Keferfeld, Bindermichl, Spallerhof, Wankmüllerhofviertel, Andreas-Hofer-Platz-Viertel

Ajalugu

Linz sai alguse Rooma Lentia kindlusest, mis rajati esimesel sajandil. Nimi peegeldab selle asukohta Doonau käänakul (keldi tüvi lentos – 'painduv'). See strateegiline asukoht jõel tegi sellest esimese Rooma kindluse Noricumi piirkonnas, kaitstes olulist transporditeed.

Nime "Linz" on asula nimena praegusel kujul esmamainitud 799. aastal. Linzi on mainitud kindluslinnana 1236. aastal. Asula sai linnaõigused 1324. aastal.

Johannes Kepler elas mitu aastat Linzis matemaatikat õpetades. 15. mail 1618 avastas ta Kepleri seadused. Tema järgi on nime saanud kohalik avalik-õiguslik ülikool Johannes Kepleri Linzi Ülikool.

"Oeconomische Encyclopädie" (tuntud ka kui "Krünitz"), mille sissekanne Linzi kohta on kirjutatud umbes 1800. aastal, kirjeldab linna kui hästi ehitatud ja kindlustatud ning selle majandust kasvavat, osaliselt selle asukoha tõttu Doonau ääres ja ühendusest suunduvate marsruutidega Ungarisse ja Viini. Kui kirjutati, elas linnas 16 000 – 17 000 elanikku. Peamised tööstusharud olid püssirohu-, raua-, terase-, soola-, küttepuidu- ja valdavalt villatööstus.

1672. aastal asutatud villamanufaktuur oli tollase Austria, õigemini Austria liidumaade suurim. See natsionaliseeriti 1754. aastal. 1770. aastal tehtud plaan müüa see kaupmehele tühistati. Kuigi see jätkas tootmist, oli selle kuldaeg möödas.

Kui "Krünitzi" kanne kirjutati, oli manufaktuuri aastakäive 1,5 miljonit kuldnat ja kasum ligikaudu 100 000 kuldnat ning andis tööd umbes 30 000 inimesele.

Anton Bruckner töötas aastatel 1855–1868 kohaliku helilooja ja organistina Linzi vanas toomkirikus. Tema järgi on nimetatud Brucknerhaus.

Adolf Hitler sündis Braunau am Innis (Austria linn Saksamaa piiri ääres) ja kolis lapsepõlves Linzi, mida pidas elu lõpuni oma kodulinnaks. Linzis veetis oma nooruse ka kurikuulus holokaustibürokraat Adolf Eichmann. Hitler asutas Bruckneri sümfooniaorkestri, mis alustas kontsertide esitamist 1943. aasta sügisel. Tema plaan ühes Linzi kellatornis Bruckneri neljanda sümfoonia teemat mängida ei saanud aga teoks.

Teise maailmasõja ajal oli Linz hiiglaslik tööstuskompleks, mis toetas natside sõjategevust. Hermann Göring juhendas Voesti kompleksi ehitamist, mis oli lõpuks orjatööga ehitatud hiiglaslik ehitusplats. Mauthauseni koonduslaager rajati Linzist ida poole, kuid kolm Mauthauseni all-laagrit asusid Voesti kompleksis.

Lisaks lahingumoonalaole oli Linzis bensoolitehas, mida pommitati Teise maailmasõja naftakampaania ajal. Linna vastasseis natsliku minevikuga tõi kaasa paljude tänavate ümbernimetamise. 1945. aastal, vahetult pärast natsidiktatuuri lõppu, nimetati Linzis ümber 39 tänavat, kuid aastatel 1946–1987 nimetati ümber vaid kaks tänavat. Alates 1988. aastast on aga natsionaalsotsialismi ohvrite või vastupanuvõitlejate järgi nimetatud 17 uut liiklusala.

Majandus

Linz on üks Austria peamisi majanduskeskusi. Voestalpine on suur tehnoloogia- ja kapitalikaupade kontsern, mis asutati Teise maailmasõja ajal nimega Reichswerke Hermann Göring. Nüüd on see tuntud Linz-Donawitzi terasetootmise tehnika poolest. Endine Chemie Linzi keemiakontsern on jagatud mitmeks ettevõtteks.

Meeting Industry Report Austria (mira) loetleb Linzi tähtsuselt kolmandaks kongresside sihtkohaks Austrias, mille osakaal Austrias toimuvate kongresside, konverentside ja seminaride koguarvust on 7,4%. Linzis on rohkem kui 60 konverentsisaali ja muude ürituste korraldamiseks sobivat kohta. Blue Meetingu kontseptsiooniga on kohalik turismiliit välja töötanud konverentsiformaadi, mis keskendub osalejate individuaalsetele vajadustele ja kohandub roheliste koosolekute ideega, toetades seeläbi jäätmetekke minimeerimist, energiatõhusust, kliimaneutraalset reisimist ja piirkondlikku lisandväärtust.

Doonau sadam

Lisaks sellele, kuna üks neljast Austria Doonau-sadamast (Donauhäfen) asub Linzis, on see logistika- ja kaubandusettevõtete jaoks atraktiivne asukoht. Tootmisettevõtteid võib leida piki veepiiri. Linzi majanduslik tähtsus sai alguse sajandite jooksul kaubandusest. Linzis asuvad suured tööstusettevõtted ka tänapäeval. Olulised näited on Voestalpine AG.

Ostlemine

Linzis on 13 kaubanduskeskust, millest kolm asuvad kesklinnas. Kaubanduskeskuste hulka kuuluvad Arkade, Atrium City Center, Auwiesen, Biesenfeld, Industriezeile, Kleinmünchen, Muldenstraße, EuroCenter Oed, Wegscheid, Infra Center, Lentia City, Passage ja PRO-Kaufland.

Infrapooli 2010. aasta oktoobris tehtud uuringu andmetel on Linzer Landstraße kõige aktiivsem ostutänav väljaspool Viini. Iganädalane sagedus jääb vahemikku 240 500 (esmaspäev-laupäev, kella 8.00–19.00) kuni 228 400 (kella 8.00–18.00) möödakäijat, mis on suuruselt teine väärtus – alles 2005. aastal tuvastati rohkem möödakäijaid.

Turud

Linzis on 11 taluturgu, üks iganädalane vanakraamiturg ja kaks jõuluturgu. Üks neist turgudest, Urfahraner Markt, toimub igal aastal kevadel ja sügisel. Lisaks toimuvad igal aastal jõulu- ja uusaastaturud. Turuhalduse eesmärk on pakkuda elanikkonnale laia valikut tooteid, samuti turgude säästlikult, sobivalt ja kliendile orienteeritud toimimist. Lisaks tõstab iga-aastane turg Linzer Marktfrühling esile täiendavaid aktsente ja meelitab uusi kliente atraktiivsete pakkumistega.

Transport

Linzi lennujaam asub Hörschingi vallas u 14 km kesklinnast edelas. Lennujaama pääseb hõlpsasti liidumaanteede B139 ja B1 kaudu. Bussiliin 601 ühendab lennujaama Linzi kesklinnaga 20 minutiga. Saadaval on ka tasuta transporditeenus Hörschingi raudteejaamast. Otselennud hõlmavad Frankfurti, Düsseldorfi ja Viini ning suve- ja talvekuudel lisaks hooajalisi marsruute, näiteks Mallorca, Eivissa, Tenerife, mitmed Kreeka saared (Kos, Rhodos, Kreeta või Korfu) või Hurghada. Ryanair lendab ka Londoni Stanstedi lennujaama.

Linnal on ka keskraudteejaam (saksa: Hauptbahnhof), mis asub Austria raudtee peateljel ehk Westbahnil, mis ühendab Viini Lääne-Austria, Saksamaa ja Šveitsiga. Austria liiklusklubi on tunnustanud Linzi keskraudteejaama kaheksal korral (aastatel 2005–2011 ja 2014. aastal) kui Austria kauneimat raudteejaama.

Kohalik ühistransport hõlmab linna trammivõrku, linna trollibussivõrku ja linna linnaliinibussivõrku, mida kõiki haldab Linz AG osakond Linz Linien. Linna trammivõrk hõlmab Pöstlingbergbahni, järsu kaldega trammiteed, mis ronib linna loodeservas väikesele mäele.

Elanikkond

Linnapiirkond hõlmab 13 muu omavalitsuse osi kokku 271 000 elanikuga. Linz on ka osa Ülem-Austria Linz-Wels-Steyri suurlinnapiirkonnast, kus elab umbes kolmandik liidumaa elanikkonnast (460 000 inimest) ja mis on Austria suuruselt teine linnapiirkond.

Kliima

Linzis on mereline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Cfb), soojade suvede ja üsna külmade talvedega.

Turism

2018. aastal külastasid Linzi välisturistidest kõige sagedamini sakslased, järgnesid turistid Hiinast (sh Hongkongist ja Aomenist), mis paneb itaallased varasemate aastatega võrreldes 3. kohale (paremusjärjestus on peaaegu sama nagu ööbimiste edetabelis, vt tagapool). Mõned restoranid ja kohvikud on pühapäeviti suletud.

Ööbimine
Koht	Riik	Ööbimiste arv
1.	Saksamaa	170 518
2.	Itaalia	24 534
3.	Hiina	23 256
4.	Šveits, Liechtenstein	17 063
5.	Ameerika Ühendriigid	13 800
6.	Suurbritannia	12 414
7.	Holland	11 409
8.	Fail:Flag of France (1794–1815, 1830–1974).svg Prantsusmaa	10 984
9.	Tšehhi	10 749
10.	Ungari	9240

Huvipakkuvad sihtkohad

Lähivõte uuest neogooti stiilis toomkirikust

Peatänav Landstraße viib Blumauerplatzilt peaväljaku lähedal asuvasse Taubenmarkti (tuviturg). Peaväljak (ehitatud 1230. aastal), pindalaga 13 200 m², on üks suuremaid ümberehitatud väljakuid Euroopas. Peaväljaku keskele ehitati kõrge "Pestsäule" ("Katkusammas", tuntud ka kui "Dreifaltigkeitssäule" (Dreifaltigkeit tähendab Püha kolmainsust)) katkuepideemiates hukkunud inimeste mälestuseks. Selle kujundas Antonio Beduzzi 1713. aastal ja see valmis 1723. aastal.

Peaväljaku ümber on palju ajalooliselt olulisi ja arhitektuuriliselt huvitavaid maju, nagu vana raekoda, Feichtingeri maja oma kellamänguga, mis muudab meloodiat olenevalt aastaajast, Kirchmayri maja, Schmidtbergeri maja või sillapeahooned, kus asub osa Linzi kunstiülikoolist.

Peaväljakust lääne pool asub vana kvartal paljude teiste ajalooliste hoonetega, nagu renessanssmajad või vanemad barokse näoga majad.

Lossi lähedal, mis on kunagine keiser Friedrich III residents, asub Austria vanim kirik: Püha Martini kirik. See ehitati Karolingide ajal.

Neitsi Maarja toomkirik (Mariä-Empfängnis-Dom), roomakatoliku, uusgooti stiilis. Kogukõrgusega 134,8 m on toomkirik Austria kõrgeim kirik. Ehitatud aastatel 1862 ja 1924, on see täielikult ehitatud liivakivist koos lõpetamata esiosa detailidega.
Mozarthaus on maja, mis pärineb 16. sajandi lõpust, kus kuulus Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart komponeeris 1783. aasta novembris oma kolmepäevase sealviibimise ajal "Linzi" sümfoonia ja "Linzi" sonaadi. Täna saab külastada maja välis- ja sisehoovi, aga mitte sisemust.
Pöstlingberg-Kirche on palverännukirik Pöstlingbergi mäel. Basiilika on linna maamärk ja ehitati aastatel 1738–1774 ning asub 537 meetri kõrgusel merepinnast.
Pöstlingbergbahn on maailma kõige järsem mägiraudtee, mis ehitati 1898. aastal ja töötab ilma hammasratasteta (funktsionaalne haardumine ratta ja rööpa vahel: kalle 10,5%).
Linzer Grottenbahn on grotiraudtee, mis asub Pöstlingi mäel.
Brucknerhaus: Donauländes asuv kontserdi- ja kongressimaja avati 1973. aastal ja on Brucknerfesti toimumiskohaks alates 1974. aastast. See on oma nime saanud helilooja Anton Bruckneri järgi, kes sündis Linzi külje all asuvas väikelinnas Ansfeldenis. Tänapäevane kontserdisaal võlgneb oma ainulaadse akustika tänu puitpaneelidele. Bruckneri maja suur saal, mida nimetatakse ka Brucknersaaliks, on arhitektuurijuveel, kus asub enam kui 4200 vilest ja 51 registrist koosnev orel. Avar lava oli eelkõige mõeldud 220 esinejale. 2017. aastal oli moto "Bruckner elementar" all peetud Bruckneri festivali fookuses Anton Bruckneri elu ja looming. Festivali fookuses olid Bruckneri teosed, mida esitasid rahvuslikud ja rahvusvahelised artistid.
Linzi staadion on LASK-i (Linzer Athletik Sport Klub, väidetavalt Austria vanuselt kolmas jalgpalliklubi) kodustaadion.
Landestheater Linz.
Kremsmünsterer Haus: see asub Linzi siselinnas asuvas Alter Marktis, kus, nagu legendid räägivad, oli surnud keiser Friedrich III.
Landhaus: maamaja ehitati 16. sajandil ja see on kuberneri, Ülem-Austria parlamendi ja Ülem-Austria valitsuse peakorter. Johannes Kepler õpetas siin enam kui 14 aastat.

Arhitektuur

Nagu paljudele Kesk-Euroopa linnadele omane, iseloomustavad Linzi linnapilti väikesed ja mitmed sakraalehitised. Mariä Empfängnis Dom ehk uus toomkirik on suurim kirik Austrias, mitte kõrguse poolest (see on umbes 2 m lühem kui Püha Stefanuse toomkirik (Stephansdom) Viinis), vaid mahutavuse poolest.

Ajaloolist keskust iseloomustab keskaegne arhitektuuristiil, samas kui ajaloolise keskusega piirnevates linnaosades on arhitektuur uusklassikalise, uusbaroki ja uusrenessansi stiilis. Ajaloolisest keskusest veelgi kaugemal asuvad elupiirkonnad, nagu Franckviertel, Froschberg, Bindermichl ja Kleinmünchen Doonaust lõuna pool ning Alt-Urfahr Doonaust põhja pool. Nendes piirkondades võib leida elamuid, mida nimetatakse siiani "Hitlerbauten" või "Hitleri hooned", sest need on ehitatud sõdadevahelisel perioodil ja natside diktatuuri ajal. Gugli elamurajoonist sai 1900. aasta paiku jõukate seas populaarne elurajoon, mistõttu on seal siiani arvukalt villasid.

Uuemate hoonete hulgas on Linz Hauptbahnhof, mille arhitekt on Wilhelm Holzbauer ja millele lisati terminali torni pilvelõhkuja osana segakasutusega kompleksist. Verkehrsclub Österreich valis selle aastatel 2005–2011 seitse korda järjest Austria kauneimaks raudteejaamaks. Umbes 63 m kõrgune Wissensturm ("Teadmiste torn") on avalik raamatukogu ja Volkshochschule, täiskasvanute koolituskeskus. Selle kujundasid Franz Kneidinger ja Heinz Stögmüller ning see avati 2007. aastal. 2003. aastal avatud Lentose kunstimuuseumi projekteerisid Zürichis tegutsevad arhitektid Weber & Hofer ning 2013. aastal avatud Musiktheater (muusikateater), kujundas Terry Pawson.

Kultuur

Linnas käib elav muusika- ja kunstielu, mida linn ja Ülem-Austria liidumaa hästi rahastavad. Lentose kunstimuuseumi ja "Brucknerhausi" vahel asub "Donaulände", mida nimetatakse ka "Kulturmeile" ("kultuurimiil"). Tegemist on jõeäärse pargiga, mida kasutavad peamiselt noored suviti lõõgastumiseks ja kohtumisteks. Seda kasutavad ka Ars Electronica festival septembri alguses ja "Stream Festival", mis toimub igal aastal. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti esinevad tasuta eri stiiliga muusikakollektiivid.

Linzis on ka teisi kultuuriasutusi, nagu Posthof, mis asub sadama lähedal, ja Stadtwerkstatt, mis asub Doonau jõe ääres. Pflasterspektakel, rahvusvaheline tänavakunsti festival, toimub igal aastal juulis Landstraße ja peaväljaku ümbruskonnas. Linz oli 2009. aastal koos Leedu pealinna Vilniusega Euroopa kultuuripealinn.

Eesmärk on hoida ja esindada kultuurilist mitmekesisust.

Ars Electronica keskust võib pidada meediakunsti keskuseks ja see meelitab igal aastal oma festivali ajal Linzi rahvuslikke ja rahvusvahelisi külalisi.

Viimane Linzi poolt Meediakunsti linna projekti raames välja töötatud projekt on Valie Export Center, mis asub Tabakfabrikis (tubakavabrik) ja viiakse läbi koostöös Linzi Kunsti- ja Disainiülikooliga. See toimib rahvusvahelise meedia- ja esituskunsti uurimiskeskusena. Peale selle hõlmab see Linzist pärit tuntuima meediakunstniku Valie Exporti pärandit ja arhiive, kes on saanud arvukalt riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu. Linzis on koos Ars Electronica arhiividega kaks rahvusvaheliselt tuntud meediakunsti arhiivi.

Alates 2009. aastast on Open Commons Linzi algatus teinud kättesaadavaks suure hulga tasuta andmeid: geoandmeid ja statistilist teavet, mis on seotud linnaelu, kohaliku omavalitsuse, puhkuse ja turismiga. Seotud jõupingutus on Hotspoti algatus, mis on installinud 202 leviala, mis pakuvad tasuta WLAN-i, ning avalik server, linnapilv, mis on saadaval kõigile Linzis registreeritud kodanikele. Linz on seega avaandmetele universaalse juurdepääsu osas Euroopas esirinnas.

Linzis on 43 galeriid ja näituseruumi, 13 kultuurikeskust, üks klubikeskus ja neli õppeasutust.

Muuseumid

Lentose kunstimuuseum (ehitatud 2003. aastal) on moodsa kunsti galerii, mis esitleb 20. ja 21. sajandi kunsti. See asub Doonau jõe lõunakaldal. Hoone on plastkorpuse tõttu öösel seestpoolt valgustatav sinise, roosa, punase ja violetse värviga.
Ars Electronica Center (AEC) (nimetatakse ka tulevikumuuseumiks) on muuseum ja uurimisasutus Doonau põhjakaldal (Urfahri ringkonnas), Hauptplatzist (peaväljakust) üle jõe. AEC on märkimisväärne uue meedia kunstide maailmakeskus, mis meelitab igal aastal Ars Electronica festivalile suure hulga tehnoloogilise suunitlusega kunstnikke. AEC muuseumis on kasutusel Deep Space 8K, mis pakub ainulaadseid virtuaalseid elamusi seina- ja põrandaprojektsioonidega (igaüks 16 x 9 m), laserjälgimise ja 3D-animatsioonidega.

Nordico linnamuuseumis on nii kunstikogu kui ka ajalooline ja arheoloogiline kogu, mis kõik on seotud Linzi linnaga. 2013. aastal külastas muuseumi umbes 16 000 inimest.
Ülem-Austria regionaalmuuseumil (Oberösterreichisches Landesmuseum) on kolm peamist asukohta, mis keskenduvad piirkonna ajaloo eri aspektidele: Landesgalerie (piirkondlik galerii) eksponeerib moodsat ja kaasaegset kunsti, Schlossmuseum sisaldab arheoloogilisi leide, mis kõik kajastavad Ülem-Austria kultuurilugu, samas kui Biologiezentrum Linz-Dornachi (bioloogiakeskus) eesmärk on jälgida piirkonna looduslugu umbes 16 miljonist esemest koosneva näitusega (mis teeb sellest Austria suuruselt teise loodusloomuuseumi).

Ülem-Austria kunstiühingu (Oberösterreichischer Kunstverein) peakorteris Ursulinenhofis Linzis toimuvad regulaarselt kaasaegse kunsti näitused.
Ülem-Austria kirjandusmuuseum (Oberösterrreischisches Literaturmuseum), Adalbert Stifteri kirjanduse ja keeleteaduse instituut ning Ülem-Austria kirjandusmaja (Oberösterreichisches Literaturhaus) asuvad kõik StifterHausis, kus Austria kirjanik, maalikunstnik ja haridusteadlane Adalbert Stifter elas 1848. aastast kuni oma surmani 1868. aastal.
Ülem-Austria arhitektuurifoorum (Architekturforum Oberösterreich) arhitektuurimajas (Haus der Architektur) meelitab igal aastal ligi 6000 külastajat. Foorum korraldab loenguid, näitusi, konverentse ja konkursse.

Muusika

Linzi kuulus kontserdisaal Brucknerhaus on nime saanud Anton Bruckneri järgi. See asub Lentosest vaid u 200 m kaugusel. Seal asuvad Bruckner Orchestra ruumid ja seda kasutatakse sageli kontsertide, ballide ja muude ürituste jaoks. See on ka "Linz Festi" toimumiskoht, mis toimub igal aastal mais, samuti üks Ars Electronica festivali toimumiskohti septembri alguses. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti esinevad tasuta eri muusikastiile esindavad muusikakollektiivid.

Musiktheater (muusikateater) avati 2013. aasta aprillis ja seda peetakse üheks moodsamaks ooperimajaks Euroopas. Ooperimajas on viis eri suurusega lava: suur saal ("Großer Saal") 1200 istekohaga, BlackBox kuni 270 istekohaga, BlackBoxLounge kuni 150 istekohaga, orkestrisaal ("Orchestersaal") kuni 200 kohaga ja veel üks lava fuajees ("FoyerBühne"). Musiktheateri etendused hõlmavad oopereid ning tavaliselt Austria operette, ballette ja muusikale.

Linzi Landestheateri (regionaalteater) ansambel esitas nii muusikalisi lavastusi kui ka teatrilavastusi Linzi siselinna "Promenadel" (seda kohta nimetatakse siiani lihtsalt "Landestheateriks"). Alates uue Musiktheateri avamisest toimuvad "Promenadel" ainult teatrietendused, Musiktheateris aga muusikalavastused. Landestheater Linz on eriti tuntud oma noortele vaatajatele mõeldud teatriga nimega u\hof:.

Posthof on üks Linzi suuremaid kultuurikeskusi, kus on üritusteks kolm saali (vastavalt kuni 630 istekohta või umbes 1200 seisukohta). Programm keskendub kaasaegsele kunstile ning hõlmab kontserte, teatrit, kabareed, tantsu ja kirjandust. Linzi kunstnikke kutsutakse regulaarselt kohalikku kultuurimaastikku täiustama; näiteks Linzi ansamblid saavad võimaluse mängida soojendusbändina kõrvuti riiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud artistidega. Aastas toimub Posthofis kokku u 250 üritust, mille külastajate arv on u 80 000.

Stadtwerkstatt on iseseisev kultuuriühendus ja asutati 1979. aastal. Selle peakorter asub Urfahri ringkonnas Doonau põhjakaldal Ars Electronica Centre lähedal ning on muusikaürituste ning muude kunsti- ja kultuuriürituste toimumiskohaks. Samal aadressil asub ka Stadtwerkstatti oma kohvik/baar Café Strom.

Kino

Kino- ja filmiajalugu algab Linzis 1896. aasta septembris, mil varieteeprogrammi raames näidati Ülem-Austrias esimest korda filmiprogrammi "Roithneri vodevill". Järgmine filmilinastus toimus 20. märtsil 1897, kui "Kuldlaeva hotellis" käis külas Johann Bläseri rändkino.

Esimesed tavaprogrammiga kinod avati 1908. aasta lõpul. Sel ajal avas Karl Lifka selles majas oma "Lifka's Grand Théâtre électrique", kus oli toimunud esimene filmilinastus. Seejärel avati mõni kuu hiljem Linzi teine kino.

Kui rändkinode omanik Johann Bläser asus Linzi elama, ostis ta Kuldlaeva hotelli ja rajas sinna kino Bio-Kinematograph. Kolmanda püsikino nimega "Kino Kolloseum" asutas 1910. aastal vodevillioperaator Karl Roithner. Selle esimene asukoht oli endine festivalisaal Hessenplatzil.

Linzi rahvusvaheline lühifilmide festival on Ülem-Austria esimene filmifestival, mis keskendub rahvusvahelistele lühifilmidele. See käivitati 2018. aasta oktoobris Linzis Moviementos, näidates nelja päeva jooksul 114 filmi. Idee ulatub tagasi festivali direktori Parisa Ghasemi juurde.

Kulinaarsed erisused

Linzis on nii traditsioonilisi restorane ja vanu veinikõrtse kui ka moodsat ja eksootilist kööki. Linzi kulinaarsetes pakkumistes on tunda 140 rahvuse mõju. Rohkem kui 40 restoranist, kohvikust ja muu hulgas baarist koosnevat koalitsiooni nimetatakse "kuumpunktideks". Lisaks on Linzis mitu à la carte restorani ja Gault Millau gurmeerestorani.

Linzi tüüpiliste roogade hulka kuuluvad mitte ainult kuulus Linzi tort, vaid ka knödel ja struudel paljudes variatsioonides. Veel on eriline erdäpfelkäse, kartulipudrust ja koorest valmistatud määre. Tunnustatud Linzi kokad on näiteks Lukas Erich, kes teeb süüa restoranis Verdi, ja Georg Essig restoranist Der neue Vogelkäfig.

Traditsioonilised üritused

Ars Electronica festival on meediakunsti festival, mis toimub Linzis igal aastal alates 1986. aastast ning sisaldab näitusi, kontserte, etendusi, sümpoosione ja sekkumisi muutuvatel teemadel, mis leiavad aset avalikes kohtades, nagu kirikud ja tööstushallid. Üritused keskenduvad kunstile, tehnoloogiale ja ühiskonnale ning nendevahelisele seosele. 2015. aastal külastas Ars Electronica festivali umbes 92 000 külastajat. 2016. aasta teemaks oli "RADIKAALSED AATOMID ja meie aja alkeemikud". 2017. aastal toimus festival teema all "Tehisintellekt – Alter Ego". Festival toimub avalikes ruumides ning seda peetakse vastasseisuks avaliku sfääriga ja avalikus sfääris.
Musta huumori festival toimub iga kahe aasta tagant maikuus Linzi Posthofis, kus osalevad külalised üle Euroopa.
Mullipäevad toimuvad igal aastal juunis alates 2011. aastast ja neid korraldab kohalik loominguline kollektiiv LI.K.I.DO. Ürituse ajal toimuvad Linzi sadamas mitmed ekstreemspordietendused, nagu lennuetendused ja wake boarding võistlus, Red Bull WAKE OF STEEL. Lisaks on seal mitmeid kunstinäitusi ja elava muusika etendusi ning külastajad saavad sadamat uurida paadireisidel, aerupaatidel või süstadel. 2013. aastal kogunes mullipäevadele 12 000 külastajat.
Christkindlmärkte: jõuluturud Hauptplatzil ja Volksgartenis.
Crossing Europe Film Festival: Alates 2004. aastast toimub see festival igal aastal Linzis. Esimesel aastal külastas Crossing Europe Film Festivali 9000 külastajat, kümnendal korral 2014. aastal üle 20 000 inimese; näidati 184 mängu-, dokumentaal- ja lühifilmi 37 riigist. Filmilinastusi saadavad näitused, kõned ja elava muusika ettekanded ("Nightline"). Praegu on Crossing Europe Film Festivalil võita kaheksa auhinda sellistes kategooriates nagu "CROSSING EUROPE Audience Award", "FEDEORA AWARD for European Documentaries" ja "CROSSING EUROPE AWARD Local Artist".
Donau in Flammen (Doonu leekides) on iga-aastane muusikailutulestik juunist augustini Ülem-Austrias Doonau kaldal koos laiaulatusliku toetusprogrammiga.
Festival der Regionen (piirkondade festival) keskendub kohalikule kaasaegsele kunstile ja kultuurile ning toimub igal teisel aastal eri kohtades üle Ülem-Austria. See toimus esimest korda 1993. aastal ja on alati kindla teemaga (nt "Teine", "Marginaalsed tsoonid", "Normaalsus").
Höhenrausch on iga-aastane kunstiprojekt, mis töötati välja 2009. aastal. Institutsioonidevahelise kultuuriprojekti DonauArt osana kannab Höhenrausch 2018 motot "Teine kallas". Vee elemendiga tegelevad rahvusvahelised kunstnikud, kusjuures kalda määratlus on kunstilise uurimise keskmes. Erinevad ruumid ja kohad rõhutavad selle projekti esitlust.
Rahvusvaheline Brucknerfest: pärast kontserdisaali "Brucknerhaus" avamist Linzis kolm aastat varem toimus rahvusvaheline Brucknerfest esimest korda 1977. aastal. Kui esimesed kaks üritust olid pühendatud ainult klassikalisele muusikale üldiselt ja Anton Bruckneri paladele konkreetselt, siis see muutus 1979. aastal, kui toimusid rahvusvaheline Brucknerfest, Ars Electronica festival ja "Klangwolke" (helipilv), mis nüüd tähistab Brucknerfesti algust, ühendati, et luua festival, mis väärib konkureerimist Viini ja Salzburgi festivalidega. Iga aasta septembris/oktoobris kolme nädala jooksul toimuv lõpetab Austria festivalihooaja.
Kinderfilmfestival (lastefilmide festival): rahvusvahelist lastefilmide festivali korraldab Kinderfreunde Oberösterreich. Filme näidatakse originaalversioonis, samal ajal kui näitleja neid sünkroonib. 29. korda toimuv festival toimub väidetavalt 2017. aasta novembris.
Kinderkulturwoche (laste kultuurinädal): alates 2013. aastast toimub regulaarselt laste kultuurinädal, mille raames toimuvad näidendid, õpitoad, tutvustuskursused lastele ja teismelistele.
Klangwolke (helipilv): loodud ühenduslülina Ars Electronica festivali ja rahvusvahelise Brucknerfesti vahel, toimub see vabaõhu-multimeedia muusikasündmus igal aastal septembri alguses Linzi jõeäärses Donauparkis. See on tasuta ja meelitas 2013. aastal ligi 110 000 inimest. Tänapäeval on kolm "helipilve", visualiseeritud Klangwolke, milles laserite, videoprojektsioonide, ilutulestiku, laevade, kraanade, õhupallide jms abil on lavastatud moodne muusika (enamasti tellimustööd), lastele mõeldud Klangwolke (alates 1998. aastast) ja klassikaline Klangwolke.
Linzfest: see vabaõhufestival on toimunud Linzis alates 1990. aastast. Seda rahastavad Linzi linn ja mitmed sponsorid ning korraldatakse igas vanuses laiale avalikkusele koostöös partneritega, nagu kohalikud kultuuriasutused. Festival on igal aastal eri teemaga (viimane 2014. aastal oli "Vana on uus uus") ning hõlmab kontserte, teatrit, tantsu, komöödiat, kunsti avalikus ruumis, kokakunsti, kirjandust ja pidusid, mis kõik on kooskõlas ürituse üldteemaga. Seda peetakse Doonau ääres asuvas laial pargialal "Donaupark", mida nimetatakse ka "Donaulände" või "Kulturmeile".
Lido Sounds: kolmepäevane eri muusikastiilidega festival Doonau jõe kaldal.
Pflasterspektakel: festival toimub alates 1986. aastast igal aastal Linzi kesklinnas ja hõlmab muusikalisi etteasteid, žongleerimist, akrobaatikat, pantomiimi, improvisatsiooniteatrit, klounaadi, tuleetendust, maalimist, sambaparaade, aga ka programmi lastele. Umbes 250 000 külastajaga (2014) on festival üks Euroopa suurimaid tänavakunstifestivale; selle 28. üritusel osales 300 kunstnikku 36 riigist.
Stadtfest (linnafestival) toimub igal aastal augustis Linzi kesklinnas. Kolm päeva kestval festivalil esineb eri stiilides elavat muusikat, kusjuures iga muusikastiil on esindatud erineval laval. Kontserte viivad läbi kodumaised ja rahvusvahelised artistid. Igal aastal võtab sellest üritusest osa umbes 100 000 inimest.

Arhiivid

Linzi linna arhiiv: Linzi linna oluliste dokumentide kogu, mis tutvustab Linzi linna ajalugu.
Atelierhaus Salzamt: kunstnike elu- ja tööruum, kus on pidevad näitused.
Botaanikaaed: igal aastal u 100 000 külastajat; aiapaviljonis on kavas muusikaetendused, ettelugemised ja tantsuetendused.
Donaupark Linz: sisaldab riiklike ja rahvusvaheliste kunstnike, näiteks Herbert Bayeri, Max Billi ja David Rabinowitchi skulptuure. Helmuth Gsöllpointneri ja Peter Baumi "forum metalliks" nimetatud projekti algne idee oli olla eeskujuks Linzist kui kunstimetropolist, kus skulptuurid sümboliseerivad kunsti ja majanduse sulandumist.

Mälestusaasta 2018

29. juunil 2018 alanud projekt "Linz 1938/1918" tähistab vabariigi asutamise 100. aastapäeva (1918) ja "poliitilise liidu" 80. aastapäeva (1938). Selle kesklinnas esitletava avalikku ruumi installatsiooniga täidab Linz oma deklaratsiooniga oma vastutust ja kohustust rahu säilitada, andes panuse minevikuga tegelemisse. Idee on jõuda inimesteni, kellel on vähe seost aastatega 1918 või 1938.

Kolledžid ja ülikoolid

Johannes Kepleri Linzi Ülikool asub Linzi kirdeosas ning seal on õigus-, äri-, sotsiaalteaduste, meditsiini-, inseneriteaduste ja loodusteaduste teaduskonnad; õpib umbes 24 000 õpilast (2023/2024). Ülikooli kõrvalüksus, samuti arvutialaste õpingute jaoks mõeldud Fachhochschule (polütehniline kõrgkool) asub Linzist 32 km põhja pool Hagenberg im Mühlkreisi väikelinnas.
Linzi kunsti- ja disainiülikool, avalik, kunsti ja tööstusdisaini valdkonnas; 1328 õpilast (2016/2017).
Fachhochschule Oberösterreich, Linzi ülikoolilinnak; 879 õpilast (2017/2018).
Anton Bruckneri eraülikool muusika, näitlemise ja tantsu erialal; 871 õpilast (2017/2018).
Ülem-Austria hariduskolledž; u 3000 õpilast.
Linzi diötseesi hariduskolledž.
Linzi katoliku eraülikool; 341 üliõpilast (2017/2018), mis on alates 1978. aastast paavsti teaduskond.
LIMAK Austria ärikool
KMU Akademie AG (Londoni Middlesexi ülikool)

Pargid ja aiad

Järved ja avalikud ujulad: Pichlingi järv, Pleschingi järv, Weikerlsee, Biesenfeldbad, Hummelhofbad, Parkbad, Schörgenhubbad. Üks esimesi avalikke ujulaid oli endine Fabriksarm, Doonau haruoja (Parkbadist Winterhafenisse), mis aeti kinni 1890. aastal. Seejärel ehitati "Obere Donaulände" ajutine ümberehitus, mis eksisteeris kuni 1954. aasta üleujutuseni. 1901. aastal ehitati endise Parkbadi asemele "Städtische Schwimmschule" (linna ujumiskool).
Botaanikaaed meelitab ligi 100 000 külastajat, mistõttu on see üks linna külastatavamaid vaatamisväärsusi alates 1952. aastast. Bauernbergis asuv 4,2 ha suurune rajatis eristub harmoonilise disaini, taimeliikide rohkuse (kultuuris umbes 8000 liiki) ning mitmekülgse kultuuri- ja üritusteprogrammi poolest.
Donaulände või "Lände": avalik park Doonau ääres Lentose ja Brucknerhausi vahel. Suvel on Donaulände Linzis elavate noorte ühine kohtumispaik. Samuti võõrustab see Linzer Klangwolket.
Freinberg: avalik park, mida külastavad pered ja jooksjad.
Pfenningberg on osa kirdepoolsest rohelisest vööndist, mis suundub Steyreggi. Sellest avaneb vaade sadamarajatistele ja VÖEST territooriumile.
Wasserwald: suur park (umbes 1 km²) Linzi lõunaosas. Park asub Kleinmüncheni ringkonnas, kus asuvad suured veevärgid. Sagedasemad külastajad on jalutajad, jooksjad, kepikõndijad ja koeraomanikud, kes naudivad pargi idüllilist atmosfääri. Park on varustatud heakorrastatud kõnniteede, mänguväljakute, kahe kelgumäe, terviseraja, jooksuraja ja seeniorpargi malega. Lisaks on saadaval kaks avalikku tualetti.
Stadtpark: 22. augustil 2003 avati Huemer-, Museum-, Noßberger- ja Körnerstraße vahel uus Linzi linnapark. 10 807 m² suuruse haljasalaga on see suuruselt teine linnapark. Linzi linn on selle piirkonna omandanud tänu Austria postiteenistusega sõlmitud vahetustehingule. Alates Schilleri pargist 1909. aastal ei ole Linzi kesklinnas ühtegi sellise ulatusega parki avatud.
Landschaftspark Bindermichl-Spallerhof: 8,3 ha suuruse ala rajamise esimeses etapis, mis ühendab Bindermichli ja Spallerhofi linnaosa, vastutas Ülem-Austria liidumaa pargi laiendamise eest. Park asendab linna kiirteed, mis kulgeb alates 2006. aastast selles piirkonnas maa all. Vanad rajad taastati ja kuni 2007. aasta keskpaigani kujundasid linna aednikud uue pargiala, kus on 550 puud, mitut liiki põõsaid, püsililli ja lillepeenraid.
Linzi loomaaed: asub Pöstlingsbergil ja seal elab 2 ha suurusel alal umbes 600 looma 110 liigist. Viimastel aastatel on loomaaia külastajate arv pidevalt kasvanud. 2014. aastal käis Linzi loomaaias umbes 132 000 külastajat.
Kirchschlag bei Linzi suusakuurort asub Linzist 15 km põhja pool ja seal on kolm suusatõstukit: Hauslift, Waldlift või Babylift. Suusaala eripäraks on "Kui kiire ma olen – marsruut", mis mõõdab automaatselt kellaaega või öist suusatamist. Suusapiirkonnas on ka 2 km pikkune murdmaasuusarada, kurlinguväljak ja looduslik liuväljak.

Donausteig

Donausteig on mitte-Alpide Austria-Baieri pikamaa matkarada, mille pikkus on 450 km ja mis on jagatud 23 etapiks. Alates 2010. aasta suvest viib see peamiselt Doonau mõlema kalda kõrval Passaust läbi Linzi ja St. Nikolai Greini. Rada kulgeb peamiselt läbi looduse ja viib mitmele vaatepunktile.

Sadamatuur

Aprilli lõpust oktoobri alguseni pakub Design-Ship MS Linzerin kolm korda päevas (teisipäevast pühapäevani) 100-minutilist sadamaekskursiooni. Ekskursiooni alguspunkt on Linzer Donaupark ja ekskursioon kulgeb mööda Linzer Kulturmeilet, möödub Brucknerhausist ja lõpeb ÖSWAG Schiffswerft Linzi kaldapealsel. Toimub ka seinamaalingu sadamatuur, mis ühendab paadireisi grafitikunstiga.

Linzer Stadt-Wald

Linz asub linnametsapiirkonnas Grazi ees, isegi kui linn ise omab vaid 500 ha. Neid majandatakse ja hooldatakse säästvalt, 87 ha kasutust, 46 ha kaitseala, 30 ha puhke- ja 353 ha heaolufunktsiooni. Viimane esindab Linzer Waldi põhifunktsiooni. 18% linnast, mille pindala on kokku 96 km², on metsaga kaetud ja selle pindala on kuni 1724 ha, mis on 74 ha rohkem kui 2004. aastal. See on põhjus, miks seda nimetatakse Stadt-Wald, linnamets.

Märkimisväärsed inimesed

Avalik teenistus ja mõtlemine

Ferdinand II, Austria ertshertsog (1529–1595), Saksa-Rooma keisri Ferdinand I teine poeg.
Johann Grueber (1623–1680), Austria jesuiidist misjonär ja astronoom Hiinas ning tuntud maadeavastaja.
Xavier Ehrenbert Fridelli (1673–1743), Austria jesuiidist misjonär ja kartograaf Hiinas.
Austria ertshertsoginna Maria Elisabeth (1680–1741), Austria Madalmaade kuberner, 1725–1741.
Ludwig Andreas von Khevenhüller (1683–1744), silmapaistev Austria välimarssal.
Maria Anna von Österreich (1683–1754), Portugali kuninganna.
Johann Amadeus von Thugut (1736–1818), Austria diplomaat.
Ute Bock (1942–2018), Austria pedagoog, juhtis varjupaigataotlejaid abistavaid projekte.
Herwig van Staa (* 1942), poliitik (ÖVP), endine Tirooli kuberner.
Shlomo Sand (* 1946), Tel Avivi ülikooli ajalooprofessor ja vastuolulise raamatu "Juudi rahva leiutamine" autor.
Christine Mayr-Lumetzberger (* 1956), endine benediktiini nunn, kes arvati katoliku kirikust välja.
Volker Türk (* 1965), jurist ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik aastast 2022.
Verena Madner (* 1965), õigusteadlane, professor ja konstitutsioonikohtunik.

Kunstid

Joseph Anton Feuchtmayer (1696–1770), rokokoo stukitegija ja skulptor
Marianne von Willemer (1784–1860), näitleja ja tantsija, tuttav Johann Wolfgang von Goethega, esineb tema luules
Anton Bruckner (1824–1896), Austria helilooja ning sümfooniate ja vaimuliku muusika organist
Ida Pellet (1838–1863), saksa klassikaline näitleja
Alois Riegl (1858–1905), Austria kunstiajaloolane, keda peetakse Viini kunstiajaloo koolkonna liikmeks
Hermann Bahr (1863–1934), kirjanik, näitekirjanik, lavastaja ja kriitik
Friedrich "Fritz" Austerlitz (1868–1923), Fred Astaire'i isa
Richard Tauber (1891–1948), Austria lüüriline tenor ja filminäitleja
Fritz Eckhardt (1907–1995), näitleja, lavastaja ja kirjanik
Alexandr Hackenschmied (1907–2004), fotograaf, filmirežissöör, operaator ja filmimonteerija
Othmar Wessely (1922–1998), muusikateadlane
Igo Hofstetter (1926–2002), Austria operetihelilooja
Alfred Peschek (1929–2015), helilooja ja muusik
Waltraut Cooper (* 1937), kunstnik, digitaalkunsti pioneer
Valie Export (* 1940), Austria avangardist-kunstnik
Frank Elstner (* 1942), Saksamaa teleajakirjanik
Fritz von Thurn und Taxis (* 1950), Austria sportlane
Anton Koschany (* 1953), Kanada uudistetootja, W5
Kurt Hentschläger (* 1960), visuaalkunstnik
Franz Welser-Möst (* 1960), Clevelandi orkestri ja Viini Riigiooperi muusikajuht
Paul Haslinger (* 1962), muusik ja helilooja
Fritz Schmid (* 1972), teatrilaval esinev ooperilaulja.
Birgit Minichmayr (* 1977), näitlejanna.
Teresa Präauer (* 1979), Austria kirjanik ja kujutav kunstnik
Marco Krainer (* 1981), Austria eriala ja telekokk
Marcus Füreder (* 1974), produtsent, DJ
Irene Kepl (* 1982), Austria viiuldaja ja helilooja
Christina Stürmer (* 1982), Austrian pop/rokklaulja

Teadus ja äri

Julius von Hann (1839–1921), Austria meteoroloog; peetakse moodsa meteoroloogia isaks
Andreas Reischek (1845–1902), Austria taksidermist, loodusteadlane, ornitoloog ja hauaröövel
Hans Kronberger (1920–1970), Briti tuumafüüsik
Paul Achleitner (* 1956), pankur ja ärimees

Sport

Viktor Kalisch (1902–1976), sprindi kanuusõitja ja hõbemedalist 1936. aasta suveolümpiamängudel
Adolf Kainz (1903–1948), sprindi kanuusõitja ja kuldmedalist 1936. aasta suveolümpiamängudel
Karl Steinhuber (1906–2002), sprindi kanuusõitja, hõbemedalist 1936. aasta suveolümpiamängudel
Erika Mahringer (1924–2018), Austria mäesuusataja, kahekordne pronks 1948. aasta taliolümpiamängudel
Walter Oswald (* 1955), endine jalgpallur, kes mängis üle 510 mängu
Elisabeth Theurer (* 1956), ratsutamise kuldmedalist 1980. aasta suveolümpiamängudel individuaalses koolisõidus
Klaus Lindenberger (* 1957), endine jalgpallur ja treener, mängis 430 mängu ja 43 neist Austria koondises
Franz Schumann (* 1960), elukutseline maadleja
Herwig Drechsel (* 1973) endine jalgpallur, kes mängis üle 460 mängu
Vera Lischka (* 1977), rinnuliujuja ja poliitik (SPÖ)
Sybille Bammer (* 1980), tennisist
Andreas Ulmer (* 1985), jalgpallur, kes on mänginud 394 mängu ja 32 neist Austria koondises
Florian Klein (* 1986), jalgpallur, kes on mänginud üle 440 mängu
Niklas Hoheneder (* 1986), jalgpallitreener ja endine kaitsja, kes on mänginud üle 390 mängu
Heinz Lindner (* 1990), jalgpalli väravavaht, kes on mänginud üle 390 mängu ja 36 neist Austria koondises
Gernot Trauner (* 1992), jalgpallur, kes on mänginud üle 290 mängu ja 10 neist Austria koondises
Mateo Kovačić (* 1994), Horvaatia jalgpallur, kes on mänginud 370 mängu ja 97 neist Horvaatia koondises
Xaver Schlager (* 1997), jalgpallur, kes on mänginud üle 220 mängu ja 42 neist Austria koondises
Thomas Preining (* 1998), võidusõitja.

Elab/elanud Linzis

János Batsányi (1763–1845), Ungari luuletaja
Adalbert Stifter (1805–1868), Tšehhi-Austria kirjanik, luuletaja, maalikunstnik ja pedagoog
Adolf Hitler (1889–1945), Saksamaa füürer
Doug Hammond (* 1942), Ameerika free funk/avant-garde džässtrummar, helilooja, luuletaja ja produtsent
Andrew Edge (* 1956), muusik, kolis Linzi 1980. aastate lõpus