Kanderakett
Kanderakett on rakett, mida kasutatakse lasti toimetamiseks Maa pealt maailmaruumi. Kanderakett tõuseb õhku kosmodroomil olevalt stardiplatvormilt. Tavaliselt on lastiks orbiidile viidav tehiskaaslane, kuid kosmoselennud võivad olla ka suborbitaalsed või sellised, mis võimaldavad kosmoselaeval lahkuda Maa orbiidilt.[1]
Kanderakettidel, eriti orbitaalsetel, on kaks kuni neli astet. Astmetel on tavaliselt oma kütusepaak ja mootor ning tühjaks saanud astmed visatakse kanderaketi küljest ära.[2]
Kanderakettide liigid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ühekordselt kasutatavad kanderaketid on mõeldud ainult üks kord lasti orbiidile viima ning võivad atmosfääri sisenedes hävida. Mitu korda kasutatavad kanderaketid on projekteeritud nii, et neid oleks võimalik pärast lendu taastada ning järgmistel lendudel uuesti kasutada. Praegu on ainus kanderakett, mis on sisaldanud mitu korda kasutatavaid osi, kosmoselennuk Space Shuttle[3]. SpaceX töötab välja korduvkasutatavaid rakette Falcon 9 ja Falcon Heavy ning on teinud ka oma esimesed lennud[4]. Mitteraketipõhised kosmoselennuviisid on ikka veel planeerimisjärgus.
Kanderakette kategoriseeritakse ka orbiidile toimetatava kasuliku lasti kaalu järgi. Näiteks rakett Proton suudab Maa-lähedasele orbiidile tõsta 22 000 kg. Neid võib liikidesse jagada ka astmete arvu järgi. Edukalt on lennutatud kuni viieastmelisi rakette ja on ka mitmeid kavandeid ühe astmega orbiidile jõudvatest sõidukitest. Kanderakettide küljes kasutatakse ka tihti lisarakette, mis võimaldavad rohkem lasti orbiidile viia.
Teised tihti mainitud parameetrid on kasutaja ja valmistaja. Näiteks Euroopa Kosmoseagentuur vastutab Ariane 5 raketi eest. Paljusid kanderakette peetakse ajalooliselt sarnasteks varasemate rakettidega, näiteks Ariane raketiseeria uusim rakett on Ariane 5.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kanderakett". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 27. novembril 2013.
- ↑ "Rocket Principles" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 28. mai 2014. Vaadatud 27. novembril 2013.
- ↑ "Spiiker jälgis Discovery starti". Horisont. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 1. detsembril 2013.
- ↑ Mihkel Kama. "Uued, odavad kanderaketid laiendavad ligipääsu kosmosesse". Horisont. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 1. detsembril 2013.