Jens Stoltenberg

Jens Stoltenberg (sündinud 16. märtsil 1959 Oslos) on Norra poliitik, 1. oktoobrist 2014 kuni 1. oktoobrini 2024 NATO peasekretär.

Ta oli novembrist 2002 Norra Töölispartei juht ja peaminister 3. märtsist 2000 kuni 19. oktoobrini 2001 ja uuesti 17. oktoobrist 2005 kuni 16. oktoobrini 2013.

28. märtsil 2014 valiti ta ainsa kandidaadina NATO peasekretäriks. Tema esimene ametiaeg algas 1. oktoobril 2014.

Kevadel 2018 valiti ta samasse ametisse teiseks nelja-aastaseks tähtajaks, mis lõppes 1. oktoobril 2022, kuid pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris pikendati tema volitusi esmalt ühe aasta võrra ning seejärel juulis 2023 veel aasta võrra.^[1]

Elulugu

Stoltenberg sai 1987 Oslo Ülikoolist teadusliku kraadi rahvamajandusteaduse alal (cand. oeconom.)

Enne Tööpartei juhiks saamist oli Stoltenberg partei noorteorganisatsiooni Arbeidernes Ungdomsfylking (AUF) juhatuse liige alates 1979. aastast ning juht 1985–1989. Organisatsiooni juhiks oleku ajal oli ta ka Sotsialistliku Noorsoointernatsionaali (IUSY) asepresident. Alates 1985. aastast kuulub ta ka Tööpartei juhatusse.

Aastatel 1990–1992 juhtis ta Töölispartei Oslo piirkonnaorganisatsiooni.

1993. aastal valiti ta esimest korda Stortingisse.

Aastatel 1992–2002 oli ta Norra Tööparteis tähtsuselt teisel ametikohal ("teine esimees"). 2001. aastal asus ta juhtima Norra Tööpartei parlamendifraktsiooni.

Stoltenberg oli 1990–1993 keskkonnaministeeriumi riigisekretär, 1993–1996 tööstus- ja energiaminister (sai ministriks 34-aastaselt) ja 1996–1997 rahandusminister.

Stoltenbergi poliitika peaministrina (2000–2001) tekitas vaidlusi ka tema enda parteis, sest ta algatas heaoluriigi moderniseerimise reformid, sealhulgas mitme tähtsa riigiettevõtte erastamise. Parlamendivalimistel 10. septembril 2001 sai Tööpartei ühe kehvema valimistulemuse oma ajaloos (24% häältest).

2005. aasta parlamendivalimistel (12. september) võitis Punaroheline koalitsioon, mille peaministrikandidaat oli Stoltenberg.

Stoltenbergi peetakse partei paremtiiba kuuluvaks. Teda on nimetatud Norra Tony Blairiks ja partei kuldseks poisiks.

1992. aastal toetas lahkuv parteijuht Gro Harlem Brundtland tema kandideerimist parteijuhiks, kuid Stoltenberg kaotas parteijuhi valimistel Thorbjørn Jaglandile. Pärast läbikukkumist 2001. aasta valimistel tekkis parteis äge võimuvõitlus Jaglandi ja Stoltenbergi vahel, mille Stoltenberg novembris 2002 võitis.

Tunnustus

2019 Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk^[2]
2024 USA Presidendi Vabadusmedal

Isiklikku

Jens Stoltenberg on endise välisministri Thorvald Stoltenbergi ja endise riigisekretäri Karin Stoltenbergi (sünninimi Heiberg) poeg. Stoltenbergide suguvõsa asus Põhja-Saksamaalt Norrasse elama 18. sajandil.

Ta on abielus Ingrid Schulerudiga. Neil on poeg Axel ja tütar Catharina.

Vaata ka

Viited

↑ Andrew Gray (4. juuli 2023). "NATO agrees to extend boss Stoltenberg's term by a year" [NATO on nõus pikendama juht Stoltenbergi ametiaega aasta võrra]. reuters.com (inglise). Reuters. Vaadatud 4. juulil 2023.
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

[Reuters_2023-07-04-1] Andrew Gray (4. juuli 2023). "NATO agrees to extend boss Stoltenberg's term by a year" [NATO on nõus pikendama juht Stoltenbergi ametiaega aasta võrra]. reuters.com (inglise). Reuters. Vaadatud 4. juulil 2023.

[2] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]