Abuja
| Abuja | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ ab'udža ] | |||
| |||
|
| |||
| Pindala: 713 km² | |||
Elanikke: 1 235 880 (2011)  | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 9° 3′ N, 7° 29′ E | |||
  | |||
Abuja on Nigeeria pealinn. Linn asub peaaegu riigi keskel, 480 km kaugusel merest Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohal Föderaalsel pealinnaalal.
Linnast vahetult põhja pool on kunagine Abuja emiraadi territoorium, praegu Suleja.
Linna rajamine
[muuda | muuda lähteteksti]Nigeeria pealinn otsustati Lagosest viia üle Abujasse 1976. aastal, kuid pealinnaks sai Abuja 12. detsembril 1991.
Abuja sai nime 40 km lääne pool asuva väikese linna järgi, mille nimi on nüüd Suleja.
Aastal 1975 oli riigi tollase pealinna Lagosega mitmeid probleeme: selle elanikkond ei esindanud Nigeeria rahvuslikku mitmekesisust, selle asend ei võimaldanud laienemist, linn oli saastunud ja ülerahvastatud ega asunud riigi keskel. 9. augustil 1975 kutsus tollane riigipea kindral Murtala Ramat Mohammed kokku komisjoni pealinna üleviimiseks soodsamasse kohta. Vähem kui kahe kuu pärast otsustas valitsus rajada uue linna Abuja ning eraldas sellele territooriumi, mis on Lagose osariigi omast poole suurem.
Seda hakati ehitama 1976 vastloodud Föderaalsele pealinnaalale.
Uue linna ehitamine algas president Alhaji Shehu Shagarii ametiajal.
President plaanis linna ehitamise lõpetada 1983. Ehitamine viibis aga mitmel põhjusel. Esiteks vähenesid Nigeeria naftatulud 1976. ja 1980. aasta vahel tunduvalt. Peale selle on riigis sageli olnud hõimu- ja usurahutusi. 1983. aasta lõpus Shagari valitsus kukutati, kuid töö jätkus.
Kogu projekti eest vastutas Nigeria's Federal Capital Development Authority. Linna planeeris USA firma International Planning Associates. Kesklinn, mille pindala on 10 ruutkilomeetrit, pidi mahutama suurema osa uutest valitsushoonetest. Selle planeerisid jaapani arhitekt Kenzō Tange ja Urtec. Linna kogupindalaks planeeriti 451 ruutkilomeetrit. Ehitasid Prantsusmaa, Saksamaa, Hollandi, Itaalia ja teiste maade firmad.
Pealinn viidi ametlikult Abujasse üle alles 12. detsembril 1991 president Ibrahim Babangida ajal. President asus sel päeval ametlikult elama uude presidendipaleesse. Kuni linna ehitamine oli lõpetatud, jäid paljud valitsusasutused endisesse pealinna Lagosesse. Paljud ametnikud läksid väga vastu tahtmist tollest mereäärsest linnast sisemaale.
Aastaks 1987 oli Abujas 15 000 elanikku. Selleks ajaks olid juba valmis vee- ja telefonisüsteem ettenähtud suureks elanike arvu kasvuks. 1992. aastal oli elanike arv hinnanguliselt 305 900.
Elu linnas
[muuda | muuda lähteteksti]Abuja on kunstlikult loodud ning kontrollitud kasvuga linnana Nigeerias linnaehituslik võõrkeha, mis pole omandanud metropoli ilmet. Kunstlikult kallina hoitud elamispinna tõttu on Abujasse kolimine raskendatud. Nädalalõppudel on pealinn nagu välja surnud, sest paljud sõidavad Lagosesse.
Kuigi Abuja on Aafrika parim uus linn ning ka üks jõukamaid ja kallimaid linnu Aafrikas, elavad äärelinnaelanikud Karu-taolistes vaestes eeslinnades. Pealinna ametnikele ja vaesematele perekondadele ehitatud Karus ei ole kraanivett, kanalisatsiooni ega elektrit. Teised sarnased eeslinnad on Durumi, Nyanya, Maraba ja Karmo.
Vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Üks Abuja vaatamisväärsusi on Abuja rahvusmošee, mis oma kuldse kupliga ja nelja kõrge minaretiga on linnapildis hästi silmatorkav.
Aso kalju (Aso Rock) on 400 m kõrgune monoliit, mis on eraldunud vee-erosiooni tagajärjel. Nigeeria presidendikompleks, Rahvuskogu, Ülemkohus ning suurem osa linnast laiuvad kaljust lõuna pool. Aso tähendab asokoro keeles 'võidukas'. Asokorod ('võidu rahvas') on linnast ümber asustatud.
Huvi pakub ka Rahvuslik Kristlik Keskus. Nnamdi Azikiwe rahvusvaheline lennujaam asub Zuma kalju lähedal.
Suurem osa algsest linnaehitusplaanist on täitmata ja paljud hooned on pooleli.
Diplomaatilised esindused
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik riike on viinud oma saatkonnad Lagosest üle Abujasse. Endistes saatkonnahoonetes on nüüd konsulaadid.