2024

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2028 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November

Surnud

2024. aasta (MMXXIV) on 21. sajandi 24. aasta. See algas esmaspäevaga ja on liigaasta.

Vasted teistes kalendrites

Juudi kalender: 5784–5785
Hinduistlik kalender: 5125–5126
Islami kalender: 1445–1446
Iraani kalender: 1402–1403
Sirvikalender: 10237

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 2024

1. jaanuar – Mägi-Karabahhi Vabariik lakkas eksisteerimast.
1. jaanuar – Jaapanis Noto poolsaarel toimus maavärin magnituudiga 7,6, mille tagajärjel hukkus vähemalt 202 inimest. Anti tsunamihoiatus. See oli tugevaim Jaapani põhiosa tabanud maavärin pärast 2011. aasta Sendai maavärinat.
9. jaanuar – Prantsusmaa peaministri ametisse astus 34-aastane Gabriel Attal. Ta on riigi ajaloo noorim ja ühtlasi ka esimese end avalikult geina määratlev valitsusjuht.
11. jaanuar – Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia väed andsid õhulööke huthide sihtmärkide vastu Jeemenis pärast Punasel merel toimunud rünnakuid kaubalaevade vastu.
13. jaanuar – Taiwani presidendiks valiti Lai Ching-te.
14. jaanuar – Taanis andis kuninganna Margrethe II võimu üle oma pojale, kroonprints Frederikile, kellest sai kuningas Frederik X.
17. jaanuar – Venemaal Baškortostanis Baimakis kogunes mitu tuhat inimest protestiks kohtuhoone ette, kus keskkonnaaktivist Fail Alsõnovile oli mõistetud neli aastat vangistust. Politsei ja eriüksused ajasid meeleavalduse pisargaasi kasutades laiali, vahistati kümneid meeleavaldajaid.
21. jaanuar – Venemaal Leningradi oblastis puhkes öösel Ust-Luga merekaubasadamas Novateki vedelgaasiterminalis ulatuslik tulekahju, mille põhjustas Ukraina droonirünnak.
24. jaanuar – Venemaal Belgorodi oblastis Jablonovo küla lähedal kukkus alla transpordilennuk Il-76. Venemaa väitel vedas lennuk Ukraina sõjavange, Ukraina allikatel tulistas lennuki alla Ukraina õhukaitse ning lennukiga toimetati rindele rakette S-300.
25. jaanuar – Türgi president Recep Tayyip Erdoğan allkirjastas Rootsi NATO-ga liitumise dokumendi.

Veebruar

Pikemalt artiklis Veebruar 2024

1.–5. veebruar – Tšiilit aset leidnud metsa- ja maastikutulekahjudes hukkus üle 130 inimese.

11. veebruar – Soomes toimus presidendivalimiste teine voor, mille tulemusena valiti riigi presidendiks Alexander Stubb.
15. veebruar – Kreeka legaliseeris esimese õigeusu riigina samasooliste abielu.

Märts

Pikemalt artiklis Märts 2024

1. märts – Soome presidendina astus ametisse Alexander Stubb.
1. märts – Moskvas maeti Borissovo kalmistule Aleksei Navalnõi.
7. märts – Rootsi sai NATO 32. liikmeks.
15.-17. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised.
22. märts – Rünnak Crocus City Hallis: Venemaal Krasnogorskis Crocus City Hallis toimus terrorirünnak.

Aprill

Pikemalt artiklis Aprill 2024

3. aprill – Taiwani 2024. aasta maavärin.^[1]

Juuni

Pikemalt artiklis Juuni 2024

3.– 9. juuni – Euroopa Liidus toimusid Euroopa Parlamendi valimised.
Iisraeli õhurünnakus Gazale hukkus vähemalt 40 palestiinlast, sealhulgas 14 last.^[2]^[3]

Juuli

Pikemalt artiklis Juuli 2024

1. juuli – Euroopa Liidu eesistujariigiks sai Ungari.
4. juuli – Suurbritannias toimunud üldvalimised võitis Leiboristlik Partei. Uue peaministrina astus järgmine päev ametisse Keir Starmer.
5. juuli – Iraani presidendiks valiti Mas‘ūd Pezeshkīān.
7. juuli – Prantsusmaa parlamendivalimiste tulemusena sai Uus Rahvarinne Rahvuskogusse enim kohti, kuid ei saavutanud enamust.
13. juuli – Donald Trumpi mõrvakatse: Pennsylvania osariigis valimiskampaania ürituse ajal toimunud mõrvakatses sai Ameerika Ühendriikide endine peaminister Donald Trump haavata.
19. juuli – Rahvusvaheline Kohus jõudis otsusele, et Iisraeli poolne Palestiina alade okupeerimine on vastuolus rahvusvahelise õigusega.
19. juuli – Ameerika Ühendriikide küberturbe tehnoloogiaettevõtte CrowdStrike'i vigane tarkvarauuendus põhjustas tõrkeid arvutite töös kogu maailmas.
21. juuli – Ameerika Ühendriikide president Joe Biden teatas, et loobub kandideerimisest 2024. aasta presidendivalimistel.
30. juuli – Pärast Inglismaal Southportis toimunud massipussitamist, milles hukkus kolm inimest, puhkesid üle Suurbritannia ligi nädal aega kestnud paremäärmuslaste rahutused.
31. juuli – Iraanis Teheranis tapeti Ḩamāsi poliitiline juht Ismā‘īl Hanīyah.

August

Pikemalt artiklis August 2024

9. august – Voepass Linhas Aérease lend 2283: Brasiilias São Paulo osariigis kukkus alla lennufirma VoePass reisilennuk. Hukkusid kõik pardal viibinud 62 inimest.
14. august – Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas seoses ahvirõugete epideemiaga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.
16. august – Paar päeva pärast seda, kui Tai kohus oli ametist kõrvaldanud Srettha Thavisini, sai uueks Tai peaministriks Paetongtarn Shinawatra.
31. august – Venemaal Kamtšatka poolsaarel kukkus alla helikopter Mil Mi-8. Hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest.

September

Pikemalt artiklis September 2024

3. september – Venemaa sissetung Ukrainasse: Ukrainas asuvale Poltava linnale korraldatud raketirünnakus hukkus üle 50 inimese.

5. september – Prantsusmaa peaministriks nimetati Michel Barnier, misjärel puhkesid üle Prantsusmaa valitsusvastased meeleavaldused.
12. september – Jared Isaacman sooritas kosmosemissiooni Polaris Dawn ajal esimese kommertsastronaudina kosmosekõnni.
27. september – Iisraeli õhuvägi andis õhulöögi Hezbollah peakorterile Beirutis, milles hukkus mitu inimest, sealhulgas Hezbollah liider Hassan Nasrallah.

Oktoober

Pikemalt artiklis Oktoober 2024

1. oktoober – Ukraina väed taganesid Vuhledarist.

November

5. november – Ameerika Ühendriikides toimuvad presidendivalimised.

Sündmused Eestis

1. jaanuar – Tartust sai Euroopa kultuuripealinn.
11. jaanuar – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi külastas Eestit, kus kohtus president Alar Karise ja peaminister Kaja Kallasega ning pidas kõne Riigikogus.
16. jaanuar – Kaitsepolitseiamet teatas, et algatas Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitilise teooria professori Vjatšeslav Morozovi suhtes uurimise ja esitas mehele kahtlustuse Eesti Vabariigi vastases luuretegevuses ja selle toetamises.
22. jaanuar – 29. jaanuar – Eestis toimus õpetajate streik.
1. juuli – Kaitseväe juhataja ametisse astus brigaadikindral Andrus Merilo.
23. juuli – Eesti peaministrina astus ametisse Kristen Michal.

Filmindus

Pikemalt artiklis 2024. aasta filmis

7. jaanuar – USA-s Beverly Hillsis jagati 81. korda välja Kuldgloobuse auhinnad.
15.–25. veebruar – Toimus 74. Berliini rahvusvaheline filmifestival. Peaauhinna Kuldkaru võitis Mati Diopi dokumentaalfilm "Dahomey".
18. veebruar – Londonis Royal Festival Hallis jagati välja Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnad (BAFTA auhinnad). Enim auhindu (7) võitis "Oppenheimer".
10. märts – USA-s Los Angeleses jagati 96. korda välja Oscarid.

Muusikasündmused

Pikemalt artiklis 2024. aasta muusikas

4. veebruar – USA-s California osariigis Los Angeleses jagati 66. korda välja Grammy auhinnad.
7., 9. mai, 11. mai – Rootsis Malmös toimus 68. Eurovisiooni lauluvõistlus.

Spordisündmused

Pikemalt artiklis 2024. aasta spordis

12. jaanuar – 10. veebruar – Aasia meistrivõistlused jalgpallis.
13. jaanuar – 11. veebruar – Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis.
11. veebruar – Ameerika jalgpalli kõrgliiga NFL-i finaalmängu Super Bowli võitis kolmandat korda viie aasta jooksul Kansas City Chiefs, alistades San Francisco 49ersi.
1.–3. märts – Suurbritannias Glasgow's toimusid kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused.
8.–23. märts – Ghanas Accras toimusid Aafrika mängud.
18.– 24. märts – Kanadas Montréalis toimusid iluuisutamise maailmameistrivõistlused.
7.–12. juuni – Itaalias Roomas toimusid kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
14. juuni – 14. juuli – Saksamaal toimus Euroopa meistrivõistluste finaalturniir jalgpallis.
26. juuli – 11. august – Pariisis toimusid 2024. aasta suveolümpiamängud.

Surnud

Pikemalt artiklis In memoriam 2024

1. jaanuar – Niklaus Wirth, Šveitsi arvutiteadlane
4. jaanuar – Glynis Johns, Briti näitleja
5. jaanuar – Nicholas Rescher, saksa päritolu USA filosoof
7. jaanuar – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallitreener
16. jaanuar – Vaino Väljas, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat
19. jaanuar – Laas Leivat, Kanada Eestlaste Kesknõukogu esimees
21. jaanuar – Hillar Aben, eesti tehnikateadlane
23. jaanuar – Melanie Safka, Ameerika Ühendriikide laulja
24. jaanuar – Väino Uibo, eesti näitleja ja lavastaja
4. veebruar – Hage Geingob, Namiibia poliitik
11. veebruar – Kelvin Kiptum, Keenia pikamaajooksja
16. veebruar – Aleksei Navalnõi, Venemaa poliitik
19. veebruar – Jan Assmann, saksa egüptoloog
25. veebruar – Vallo Raun, eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik
27. veebruar – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
28. veebruar – Nikolai Rõžkov, Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane
1. märts – Jüri Kalmus, eesti jalgrattasporditreener
16. märts – Meeli Sööt, eesti näitleja
17. märts – Vaapo Vaher, eesti literaat
27. märts – Daniel Kahneman, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog
2. aprill – Uno Kaupmees, eesti laulja ja raadiodiktor
5. aprill – Jaan Tooming, eesti lavastaja
8. aprill – Peter Higgs, Briti füüsik
19. aprill – Daniel Dennett, Ameerika Ühendriikide filosoof
30. aprill – Paul Auster, juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik
12. mai – Juri Apresjan, Venemaa keeleteadlane
13. mai – Alice Munro, Kanada kirjanik
30. mai – Kalev Kallo, Eesti poliitik
3. juuni – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
11. juuni – Françoise Hardy, prantsuse laulja
16. juuni – Vello Mäss, eesti allveearheoloog
18. juuni – Anouk Aimée, prantsuse filminäitleja
19. juuni – Hagi Šein, Eesti teleajakirjanik, televisioonijuht ja teleteadlane
20. juuni – Margarita Voites, eesti ooperilaulja
29. juuni – Jaak Lõhmus, eesti filmiajakirjanik ja filmitegija
1. juuli – Ismail Kadare, albaania kirjanik
3. juuli – Roland Dumas, Prantsusmaa poliitik
20. juuli – Maret Purde, eesti arstiteadlane
26. juuli – Arvo Valton, eesti kirjanik
30. juuli – Lembit Sarapuu, eesti maalikunstnik
1. august – Villu Jürjo, eesti luterlik vaimulik
7. august – Õnne Pärl, eesti ajakirjanik ja fotograaf
14. august – Gena Rowlands, Ameerika Ühendriikide näitleja
18. august – Alain Delon, prantsuse näitleja
9. september – James Earl Jones, Ameerika Ühendriikide näitleja
9. september – Rein Prank, eesti matemaatik
9. september – Caterina Valente, itaalia päritolu laulja
11. september – Alberto Fujimori, jaapani päritolu Peruu poliitik
20. oktoober – Fethullah Gülen, Türgi vaimulik ja poliitik