Friisi keeleq
| Friisi keeleq (Frysk, Friisk, Fräisk) | |
| Kõnõldas | Hollandin ja S'aksamaal |
| Kõnõlõjit | 480 000 |
| Ammõtlinõ kiil | Hollandin, S'aksamaal |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | indoõuruupa |
| Keelerühmäq | germaani |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | fy (õdagufriisi) |
| ISO 639-2 | fry (õdagu-), frr (põh'afriisi) |
| ISO 639-3 | fry (õdagu-), frr (põh'a-), stq (seelterfriisi) |
Friisi keeleq kuulusõq õdagugermaani kiili inglüse-friisi alarühmä.
Friisi kiili kõgõ lähkümbäs sugukeeles om inglüse kiil. Aoluulidsõlt om vällä kujonuq mitu esiqsugust friisi kiilt: õdagufriisi, hummogufriisi ja põh'afriisi keeles. Kõgõ inämb vällä arõndõt om õdagufriisi kiil, kuvõrd tuu kõnõlõjit om kõgõ inämb ja näid om ületsest elänige arvost küländ suur jago. Hummogufriisi keele viimäst täämbätseni pääväni alalõ hoitunut jako kutsutas seelteri vai seelterfriisi keeles.
Friisi kiili kõnõlõjidõ arvos hinnatas nii 480 000 inemist. Naist ligi 470 000 eläs Hollandi Friisimaa provindsin ja kõnõlõs õdagufriisi kiilt. Ülejäänüq friisi kiili kõnõlõjaq eläseq põhilidsõlt S'aksamaal ja kõnõlõsõq põh'a- vai hummogufriisi kiilt.