Udmurdid
Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk. Neid elab veel Permi krais ja Kirovi oblastis ning Baškortostani ja Tatarstani Vabariigis.
Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus.
Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel.
.jpg)
Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti.[1] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 386 465 udmurti.[2]
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti, neist Tallinnas 60.[3] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 180 udmurti (65 meest ja 115 naist). Neist 62 emakeel oli udmurdi keel, 3 eesti keel ja 109 vene keel. 51 udmurti olid Eesti kodanikud.[4]
Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 29. juunil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Jaak Prozes:Uurali rahvad ja Venemaa 2020. aasta rahvaloendus Sirp, 10. veebruar 2023. Vaadatud 11. augustil 2023
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Statistika andmebaas.RL21442: RAHVASTIK, 31. DETSEMBER 2021 | Aasta, Elukoht, Sugu, Vanuserühm, Rahvus, Kodakondsus ning Emakeel
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Udmurdid |
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaljo Põllu "Kümme soome-ugri uurimisreisi" 1990
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- https://www.suri.ee/ohuur/udmurdi.html
- Rein Sikk. "Udmurdi vanaemad laulavad rokki" EPL, 25. mai 2009