Turundus

Turundus (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Turundust on eri allikates kirjeldatud kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates (võimalike) tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist (või loomist) ning rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja (või nad arvavad, et on vaja), aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada.

Tihti peetakse turunduseks ekslikult vaid reklaami või müügitegevust, sest need on turunduse enim avalikkusele nähtavad turunduskommunikatsioonitegevused. Turkom ehk turunduskommunikatsioon on vaid hästi näha olev jäämäe tipp, kuid suurim ja tähtsaim osa turunduses on eri uuringud (st. nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed, nii ajalooliste andmete uurimine kui ka põhjalikud arvamusuuringud) ja pidev andmete analüüsimine. Seega suurem osa turundusest on numbrid ja kriitiline analüütiline mõtlemine.

Turunduse alus on turundatav toode või teenus ning kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine.

Turunduse mõiste alla kuuluvad tegevused: keskkonna analüüsimine (sealhulgas tarbijarühmade ehk segmentide defineerimine), fookuse pidev seadistamine, toote (brändi) arendamine, teenuse disain, hinnakujundus, turustuskanali ja vahendajate valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhtekorraldus ja kliendikogemuse haldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja haldamine.

Konkreetse turundusmeetmestiku olemuse määravad otsused, milliseid vahendeid ja kuidas kasutada. Turundusjuhi ülesanne on otsustada, millistele kliendirühmadele millist turundusmeetmestikku rakendada.

Sellel alal töötavaid inimesi nimetatakse näiteks turundusjuhtideks või turundusspetsialistideks.

Turundust võib jaotada mikro- ja makroturunduseks, kus esimene käsitleb nähtusi tarbijate, firmade ja majandusharude lõikes ja teine on terviklik õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ning vastupidi.

Lisaks nimetatud jaotusele võib jagada turundust kommertsturunduseks ja kasumile mittesuunatud sotsiaalseks turunduseks (social marketing).

Ajalugu

Turunduse arengu võib mõtteliselt jagada viieks turunduskontseptsiooniks:

Esimene etapp, mille orienteeruvat ajalist kuuluvust Lääne-Euroopa ajaloo järgi võib lugeda kuni 1950. aastateni, hõlmates etappi, kus kasumi saamise eesmärgil toimub tegevuste ratsionaliseerimine ja tootmiskulude alandamine ehk lähtepunktiks on tootja ja tema võimalused. Tarbijavajadustega arvestatakse väga üldisel tasandil.
Teine etapp, mida võib lugeda kuni 1960. aastateni, keskendus tootearendusele, mille eesmärk oli kasumit teenida tänu kvaliteetsele tootele.
Kolmas etapp, mis kulges kahe eelmise etapiga paralleelselt, keskendus müügimeetmetele ja nende parandamisele.
Neljas etapp algas orienteeruvalt 1970. aastatel ning kestab tänapäevani. See on levinud turunduskontseptsioon, kus fookus on tarbijate vajadustel, vahendiks on juhitud turundus ja eesmärk on kasumit teenida tarbijate rahulolult. Firma viib end kurssi tarbijate vajadustega ja teeb sellest lähtuvalt tootearendust ning kasutab reklaami, et tagada tarbija teadlikkus konkreetse toote või teenuse kohta.
Viies kontseptsioon sai alguse 21. sajandil, mida nimetatakse tervikliku turunduse kontseptsiooniks, mille kohaselt turunduses on kõik aspektid olulised. Toote või teenuse turundamisel lähtutakse laiast ja integreeritud perspektiivist. Tervikliku turunduse kontseptsiooni neli osa on: suhtlusturundus, siseturundus, integreeritud turundus ja sotsiaalne turundus.

Turundusmeetmestik ja -mudelid

Turundusmeetmestik (inglise keeles marketing mix) on meetmete kombinatsioon, mida ettevõte rakendab sihtturu mõjutamiseks. Mõistet "turundusmeetmestik" hakkasid esimestena kasutama Neil Borden ja James Culliton pärast seda, kui James Culliton oli 1946. aastal kirjeldanud turundusjuhti kui eri komponentidest koosneva segu segajat (mixer), kes mõnikord järgis teiste koostatud valmisretsepte ja teinekord lõi uue segu, mida seni keegi pole veel kasutanud.

Tootekeskne lähenemine

4P

1960. aastal pakkus E. Jerome McCarty välja 4P-lähenemisviisi, mida kasutatakse laialdaselt tänapäevani. Paraku on 4P-mõtteviis universaalne, mis ei sobi iga olukorra jaoks ega sisalda tänapäeva turunduse elemente. Klassikalise turundusmeetmestiku (ingl Marketing Mix, vahel ka 4 P's ehk 4 P-d) käsitleb turundustegevuste planeerimisel nelja vaatenurka:

hind (Price)
müügitoetus (Promotion)
toode (Product)
koht (Place)

7P

Tänapäeval on klassikalist 4P-turundusmeetmestikku täiendatud. Senise tootjakeskse mudeli asemele on loodud rohkem tarbijakeskseid mudeleid. B.H. Booms ja M.J. Bitner pakkusid välja teenindusfirmale sobiva 7P-kontseptsiooni, milles lisaks eelnevale loetakse meetmestiku olulisteks vahenditeks ka personali (Personnel), protsessi (Process) ja portfooliot (Portfolio, Physical evidence).

Tarbijakeskne lähenemine

Väites, et 4P-meetmestik on pigem turundajakeskne, on kirjeldatud ka 4C-turundusmeetmestikku, mis lähtub pigem tarbijast.

4C

4C-mudeli pakkus välja Robert F. Lauterborn 1993. aastal, mille tarbijakeskne orienteeritus pidi aitama turundamisel liikuda massiturgudelt nišiturgudele.

Tarbija, klient (Consumer, 4P; vaste "toode")
Kulu (Cost, 4P; vaste "hind")
Kommunikatsioon (Communication, 4P; vaste "müügitoetus")
Käepärasus (Convenience, 4P; vaste "koht").

7C

1973. aastal Koichi Shimizu pakutud 4C-mudel laiendati kiiresti 7C-mudeliks, et kajastada paremini 1981. aastaks turunduses valitsenud keerukust.

Ettevõte (Corporation)
Kaup (Commodity)
Kulu (Cost)
Müügikanal (Channel)
Kommunikatsioon (Communication)
Tarbija (Consumer)
Keskkond (Circumstances)

Turundusuuring

Turundusuuring annab infot keskkonna kohta, milles soovitakse antud toodet või teenust turustada. Uuring koosneb järgnevatest osadest: infovajaduse ja eesmärkide täpsustamine, teabeallikate määramine, andmete kogumisviiside kindlakstegemine, valimi eraldamine, andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine, tulemuste tõlgendamine ning esitamine. Turundusinfoks nimetatakse plaanide koostamiseks vajalike turunduskeskkonna tegeliku seisundi ja arengu andmeid. Võidakse kasutada esmast infot, mis on spetsiaalselt hangitud käsiloleva probleemi lahendamiseks (näiteks küsitluse, tagasiside ankeedi, vaatluse või eksperimendi näol) või teisest infot, mis ei ole spetsiaalselt kogutud antud uuringu jaoks (firma dokumendid, andmebaasid, internet, era- ja riiklik teave). Alles siis, kui on kindlaks tehtud tarbija/klientide vajadused, saab tegeleda tootearenduse või teenuste struktureerimisega.

Internetiturundus

Üks turunduse laialt levinud osa on internetiturundus (inglise keeles online advertising).

Internetiturundus (ka online-turundus või e-turundus) on kaupade või teenuste reklaamimine ja turundamine interneti teel. Näiteks kuuluvad internetiturunduse alla suunatud reklaamid otsingumootorite tulemuste lehel, bannerid, ajaveebid, interaktiivsed reklaamid, turundus sotsiaalmeedia kaudu, hüpikreklaamid, online-reklaamid, reklaamivõrgustikud ja e-posti turundus, sealhulgas ka rämpspostisõnumid.

Vaata ka

Kirjandus

Adcock, Dennis; Al Halborg, Caroline Ross (2001). Introduction. Marketing: principles and practice (4th ed.)
Peramets, Terje (2011) Turunduse lühikokkuvõte. Külastatud aadressil: https://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/103/Turunduse%20l%C3%BChikokkuv%C3%B5te.pdf
O´Brien, James (2000) Tööotsing ja turundus. Külastatud aadressil: https://digar.nlib.ee/digar/show/?id=7402
Kotler, Philip (1969) Broadening the Concept of Marketing. Journal of Marketing, Vol. 33 Issue 1
Kotler, Philip & Keller, L. Kevin (2012). Marketing Management 14e. Pearson Education Limited 2012

Välislingid

Eesti turunduse TOP – Äripäeva eriväljaanne, 21. september 2012
Veebiväljaanne
TurundusAkadeemia - YouTube