Timuriidid

Timuriidide impeerium oma tippajal

Timuriidid olid Pärsias, Afganistanis, Kesk-Aasias ja hiljem Indias tegutsenud turgi-mongoli päritolu valitsejadünastia, mis pani aluse Timuriidide impeeriumile ning Suurmogulite suurriigile. Dünastia on saanud nime usbekistunud mongoli barlassi hõimu ülikkonnast pärit oleva Timuri järgi, kes 1370. aastal pani oma sõjakäikudega aluse Timuriidide suurriigile. Timuriidide Impeeriumi ajastu lõppes 1507. aastal, aga India aladel püsisid Timuriidid kuni 19. sajandini võimul.

Timuriidide riigis oli valitsevaks kihiks mongoli-usbeki ülikkond, kes valdas maid sojurgali alusel. Dünastia keskuseks ning riigi algseks pealinnaks oli Samarqand, kuhu ehitati suuri hooneid (Bibi Hanumi mošee, Gur-Emir Timuri ja tema õpetaja Said Mir Baraka hauakamber) ja rajati aedu. Pärast Timuri surma jagunes riik mitmeks osaks, mida hakkasid valitsema tema neli poega ja ta pojapojad.

Timuriidide riigi ülemvalitsejate võim (1409–1447 Šahruhh, 1447–1449 Ulugbek, 1458–1469 Abu Said, 1470–1506 Husain Baikara) oli enamasti nimeline ega takistanud riigi killunemist. Kõige kindlam oli Timuriidide võim Herātis ja Samarqandis, kus toimus 15. sajandi teisel poolel Timuriidide renessanss ning tadžiki ja usbeki kultuur õitsesid.

Timuriidide dünastia oli sunnitud ajaloolistelt Timuriidide Impeeriumi aladelt lahkuma 16. sajandi alguses. Aastal 1500 alustasid Timuriidide vastu sõda Šeibaniidid, mis päädis 1507. aastal Timuriidide keskuse Herāti vallutamisega. Timuriidide prints Bābur taandus Indiasse ja rajas 1526. aastal seal Suurmogulite riigi ehk India Timuriidide dünastia.

Timuriidid on jätnud suure mõju Usbekistanile ja Timurit peetakse üheks Usbeki rahvuskangelaseks.