Soul
See artikkel räägib linnast; muusikastiili kohta vaata artiklit Soul (muusikastiil) |
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2013) |
Soul | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
| |||
Pindala: 605 km² | |||
Elanikke: 9 668 465 (2020)[1] | |||
| |||
Koordinaadid: 37° 34′ N, 126° 59′ E | |||
Soul (korea keeles 서울 Seoul) on Lõuna-Korea pealinn. Soul oli Korea pealinn 29. novembrist 1394 kuni Jaapani Keisririiki inkorporeerimiseni 1910. aastal. Pärast seda allus linn Jaapani koloniaalvalitsusele kuni Põhja- ja Lõuna-Korea lõhenemiseni 1953. aastal. Soul oli pealinnana määratletud ka Põhja-Korea põhiseaduses, kuid 1972. aasta detsembris kinnitatud põhiseadusemuudatus määras pealinnaks Pyongyangi, mis oli pärast Teist maailmasõda olnud Korea Rahvademokraatliku Vabariigi valitsuse ajutine asukoht.
Päris-Soulis on 10,5 miljonit elanikku. Souli suurlinnastus, mida sageli nimetatakse Pealinna piirkonnaks (korea keeles Sudogwon 수도권; 首都圈) ning mille hulka kuuluvaks loetakse ka miljonilinnu Incheonit ja Suwonit, elas 2009. aasta 31. detsembri seisuga umbes 25 miljonit inimest. Seega on Souli ja selle satelliitlinnadesse koondunud umbes pool Lõuna-Korea rahvastikust. Souli pealinnapiirkonda peetakse Tōkyō-Yokohama järel suuruselt teiseks suurlinnastuks maailmas. Mastaabivahe México, New Yorgi ja São Pauloga on siiski väike, kuid täpsema pingerea koostamist takistavad suurlinnastute defineerimisel ja võrdlemisel kasutatavad erinevad kriteeriumid.
Soul pole mitte üksnes Lõuna-Korea suurim linn, vaid ka selle kaubandus-, tööstus- ja kultuurikeskus. 1988. aastal toimusid Soulis XXIV suveolümpiamängud ning 2002. aastal Jaapaniga kahasse korraldatud jalgpalli maailmameistrivõistlused.
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Soul asub Lõuna-Korea loodeosas Põhja-Korea piiri lähedal keskmiselt 87 meetri kõrgusel üle merepinna. Linn asub Hani jõe alamjooksul, mis moodustub Soulist ida pool Bukhangangi (ehk Põhja-Hani jõe) ja Namhangangi (ehk Lõuna-Hani jõe) liitumiskohal Yangsuris. Kesklinn on ümbritsetud arvukatest mägedest. Kesklinna vahetus naabruses kõrgub Namsan (e.k. Lõunamägi), mille otsas asuva teletornini viib köisraudtee. Bukhansan ('Hani jõest põhjas asuv mägi') asub põhja pool linna ning Namhansan ('Hani jõest lõunas asuv mägi') linnast kagus. Ümbruskonna orgudes on arvukalt väikeseid külasid ja iidseid budistlikke kloostreid. Linna lõunaservas asub Gwanaksani mägi, mis on linlaste jaoks tähtis puhkeala. Soulist lookleb läbi Cheonggyecheoni jõgi.[2]
Korea sõja (1950–1953) järel kahe Korea vahelise piirina toimival 38. laiuskraadil, mis asub Soulist 56 km põhja pool, on Panmunjeomi küla, kus 27. juulil 1953 allkirjastati Põhja- ja Lõuna-Korea vaheline relvarahukokkulepe.
Souli linna piirides asub Hani jões mitu saart, millest kõige olulisem on Yeouido. Üks jõeharu on maaparanduse eesmärgil kuivendatud. Seouli ajalooline süda asub geomantiliselt soodsas paigas seal w-kujuliselt kulgevast jõest veidi põhjas.
Linnasüda on vana Chosŏni dünastia aegne hoonestus.
Souli haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Soul jaguneb 25 ringkonnaks (gu).
- Dobongi ringkond
- Dongdaemuni ringkond
- Dongjaki ringkond
- Eunpyeongi ringkond
- Gangbuki ringkond
- Gangdongi ringkond
- Gangnami ringkond
- Gangseo ringkond
- Geumcheoni ringkond
- Guro ringkond
- Gwanaki ringkond
- Gwangjini ringkond
- Jongno ringkond
- Jungi ringkond
- Jungnangi ringkond
- Mapo ringkond
- Nowoni ringkond
- Seocho ringkond
- Seodaemuni ringkond
- Seongbuki ringkond
- Seongdongi ringkond
- Songpa ringkond
- Yangcheoni ringkond
- Yeongdeungpo ringkond
- Yongsani ringkond