Mine sisu juurde

Sonaat

Allikas: Vikipeedia

Sonaat on instrumentaalmuusika žanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel.

Sonaadil on tavaliselt kolm osa:

  1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos
  2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis
  3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis

Sonaate nimetatakse soolopilli järgi:

Sonaadi ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandi lõpus (hilisrenessansi perioodil) tähistati Itaalias sõnaga sonata (itaalia keeles sonare 'kõlama') lihtsalt intrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalžanri, kantsooniga.

Barokiajastul nimetati sonaadiks teost ansamblile. Algul koosnes mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. 17. sajandi lõpuks kujunes välja kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Kirikusonaat oli neljaosaline (osade tempod aeglane-kiire-aeglane-kiire), kammersonaat koosnes sissejuhatusest ja kahest kuni neljast tantsulise iseloomuga osast. Kammersonaat sarnaneb tantsusüidiga. Klassikalised näited mõlemast sonaaditüübist lõi Arcangelo Corelli.