Slaavi keeled
Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Slaavi ühiskeel oli olemas umbes 1500 aastat tagasi. Vanimad kirjalikud mälestised on vanaslaavikeelsed ning pärinevad 10. ja 11. sajandist.
Läbi lingvistilise rekonstruktsiooni on leitud, et umbes 100 pKr toimus slaavi keelte jagunemine ida-, lääne- ja lõunaslaavi keelteks. Edasine intensiivsem harunemine algas umbes 500 pKr, mis kattub slaavi kultuurilise ekspansiooniga Euroopas. Samas on geneetiliste andmete analüüsi kaudu leitud, et slaavi keelte põhiliseks levikumehhanismiks oli kultuuriline edasikandumine ja mitte nii väga füüsiline inimeste vahetumine eri piirkondades.[1]
Jaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Slaavi keeled jaotuvad kolmeks alarühmaks:
- idaslaavi keeled
- lääneslaavi keeled[2]
- lõunaslaavi keeled
- kaguslaavi keeled
- edelaslaavi keeled
- kesklõunaslaavi keeled (serbia-horvaadi keel(ed))
- sloveeni keel
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Inga Külmoja: "Milline on slaavlaste päritolu?" ERR Novaator, 9. detsember 2015
- ↑ lääneslaavi keeled, Eesti Keele Instituut