Ramata vald
| Ramata vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Ramatas pagasts | |
|
| |
| Pindala: 171,4 km² | |
Elanikke: 361 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,1 in/km² | |
| Keskus: Ramata | |
 |
Ramata vald (läti keeles Ramatas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mazsalaca, Sēļi, Skaņkalne, Vilpulka ja Ipiku valla ning Limbaži piirkonna Staicele vallaga. Põhjas piirneb vald Eesti Saarde ja Mulgi vallaga (varem Abja vallaga).
Valla pindala on 171 km². 2010. aasta seisuga elas seal 505 inimest.[2] Valla keskus on Ramata küla, vallavanem on Inguna Liepiņa.[3]
Valda jääb Ramata algkool.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald tekkis aastal 1945, mil Mazsalaca vallast eraldati Ramata külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Ziediņi külanõukogu, aastal 1965 aga osa Mazsalaca linnapiirkonnast. Aastal 1971 liideti osa külanõukogust Ipiki külanõukoguga, aastal 1977 liideti külanõukoguga aga osa Staicele linnapiirkonnast.[4] 1990. aastal moodustati külanõukogust Ramata vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Mazsalaca piirkonda.
Muinsusmälestistest on regionaalse kaitse all Ramata ja Āboliņi muinaskalmed, kohaliku kaitse all aga Lejāņi asulapaik.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla idaosa asub Tālava madaliku Burtnieki tasandikul, lääneosa aga Kesk-Läti madaliku Metsepole tasandikul. Valla kõige kõrgem koht ulatub 75 meetrit üle merepinna. Idaosas on palju rabasid. Valda jäävad mitmed suured sood, neist suurim on 2903 hektari suurune Saklauris-Oļļa soo, mis läheb põhjaosas üle Sookuninga looduskaitsealal asuvaks Rongu rabaks. Soos asuvad 162 hektari suurune Lielezers ja 23 hektari suurune Mazezers. Vallas voolab Salatsi jõgi, mille kallastel, samuti selle lisajõgede kallastel, on paljandumas liivakivi. Salatsi jõe ääres asub ka valla madalaim koht (34,5 meetrit). Maavaradest leidub vallas savi, liiva ja kruusa.[7] Vallas asub Läti suuruselt 18. rändrahn Ramata Suurkivi, mille pikkus on 5,9, laius 3,8 ja kõrgus 3,3 meetrit.[8]
Looduskaitse all on Ramata Suurkivi, Ķizlokise künnapuu, Kolla künnapuu, Kolase remmelgas, Raudīši pärn, Kolase jalakas, Zariņi pajud, Raudīši paju, Kolase paju, Silaunieki pärn, Upeslejase kuusk, Jaunpeidi tamm, Mazpeidi lehis, Veckalēji tamm, Piģelnieki tamm, Zauliņi tamm, Mežgalese tamm ja Piģelnieki paju. Valla põhjaosa jääb Ziemeļu purvi (Põhjasoode) hoiualale, valla lõunaosa aga Salatsi oru loodusparki.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 407 lätlast, 27 venelast, 4 ukrainlast, 1 poolakas ja 2 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Kundziņi | skrajciems | 30 (2000) |
| Nuķis | skrajciems | 18 (2000) |
| Ramata | vidējciems | 132 (2022) |
| Talcis | skrajciems | 47 (2000) |
| Vērsis | mazciems | 43 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ https://www.mazsalaca.lv/index.php?lielbirka=10Pa%C5%A1vald%C4%ABba&birka=10Novads&subbirka=Ramatas+pagasts&depth=4
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija.[alaline kõdulink]
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 223 lk.
- ↑ Latvijas dabas pieminekļi
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ramata vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis