Mine sisu juurde

Nunatsiavummiutut

Allikas: Vikipeedia
Nunatsiavuti keel (Nunatsiavummiutut)
Kokku kõnelejaid Emakeelena
Keelesugulus eskimo-aleuudi keeled
 inuiti keeled
  Ida-Kanada inuiti keel
   Nunatsiavuti keel
Keele leviala
Nunatsiavummiutut (roosa paremal küljel)

Nunatsiavuti keel (enda nimi Inuttut, Inuttitut, Nunatsiavummiutut, Labradorimiutut) on Kanada Newfoundland ja Labradoris (Nunatsiavutis) räägitav Ida-Kanada inuiti keel.

  • Põhja-Nunatsiavuti murre (ingl. Northern Labrador subdialect, Labrador Inuttut). Hõimud: Kongithlushuamiut, Chuckbuckmiut, Nunenumiut, Avitumniut
  • Rigoleti murre (ingl. Rigolet subdialect, Rigolet Inuttut). Hõimud: Aivitumiut, (?) Netcetumiut, (?) Puthlavamiut
trükitähtedega kiri
 A E F G H I J K K L M N O P R S T U V W
väikesed kiri
â a e f g h i j k ĸ l m n o p r s t u v w
  • â = aa
  • e = ii
  • o = uu
  • ĸ = q
Inuktitut[1] Nunatsiavummiutut[2] tähendus
siksik ᓯᒃᓯᒃ sitsik ümiseja
qugjuk ᖃᒡᔪᒃ ĸutjuk väikeluik
aarluk ᐋᕐᓗᒃ âlluk mõõkvaal
amaruq ᐊᒪᕈᖅ amaguk hallhunt
isunngaq ᐃᓱᙵᖅ isungak laisaba-änn
kanguq ᑲᖑᖅ kangak lumehani
tuktu ᑐᒃᑐ tuttuk põhjapõder
tiriganniaq ᑎᕆᒐᓐᓂᐊᖅ tigiganniak polaarrebane
umingmak ᐅᒥᖕᒪᒃ umimmak muskusveis

Saksa laensõnades:[2]

  • ailvat (< saksa elf) 11
  • ainsik (< saksa eins) 13:00
  • fiarâ (< saksa vier) 16:00
  • Fraitâg ( < saksa Freitag) Reede
  • kâttopalak (< saksa Kartoffel) kartul
  • Metvog (< saksa Mittwoch) kolmapäeval
  • Montâg (< saksa Montag) Esmaspäev
  • naina (< saksa neun) üheksa
  • sâksit (< saksa sechs) kuus
  • senat (< saksa zehn) kümme
  • sepat (< saksa sieben) seitse
  • silipa (< saksa Silber) münt
  • situnati (< saksa Stunde) tund
  • Sontâg (< saksa Sonntag) Pühapäev
  • Sunâpint (< saksa Sonnabend) Laupäev
  • suvai (< saksa zwei) kaks
  • suvailva (< saksa zwölf) 12
  • tarai (< saksa drei) kolm
  • taraitijik (< saksa dreißig) 30. püss ja laskemoon
  • Tenistâg (< saksa Dienstag) Teisipäev
  • Tonistâg (< saksa Donnerstag) Neljapäev
  • viaga (< saksa vier) neli
  • vogik (< saksa Woche) nädalat