Netsilingmiutut
| Netsilingmiuti murre (Nattiliŋmiut) | |
|---|---|
| Kokku kõnelejaid | Emakeelena |
| Keelesugulus |
eskimo-aleuudi keeled inuiti keeled Lääne-Kanada inuiti keel Inuinnaqtun Netsilingmiuti murre |
 Inuinnaqi keel = Natsilingmiutut (tumeroheline) | |
Netsilingmiuti murre (enda nimi Nattiliŋmiut) on Kanada Nunavutis räägitav Lääne-Kanada inuiti keele murre.
Murrakud
[muuda | muuda lähteteksti]- Nattilik (enda nimi Nattilingmiutut; ingl. Natsilik subdialect, Natsilik proper). Hõimud: Arvertormiut, Netsilingmiut, Kuungmiut
- Arviligjuaq (ingl. Arviligjuaq subdialect). Hõimud: Arviligjuarmiut, Sinimiut
- Utkuhiksalik (enda nimi Utkuhiksalingmiutitut; ingl. Utkuhiksalik subdialect, Utkuhikhalik, Gjoa Haven dialect). Hõimud: (?) Ahagmiut, (?) Hanningařuqmiut, (?) Ilivilermiut, Ugyulingmiut, Qeqertarmiut, Utkuhiksalingmiut (ingl. Utkuhiksalik proper)
Eraldi tähed
[muuda | muuda lähteteksti]š "šr" kirja sarnane.
- Uqšuqtuuq — Gjoa Haven
- hikšik — ümiseja
- mikšaanut — umbes
ř [ɉ] (ᖬ řa ᖨ ři ᖪ řu ᖭ řaa ᖩ řii ᖫ řuu)
- ᐃᖨ iři — silm (Inuktitut ᐃᔨ iji)
- ᐅᒡᖪᒃ ugřuk — hüljes (Erignathus barbatus) (Inuktitut ᐅᒡᔪᒃ ugjuq)
- ᑭᐅᖪᖅ kiuřuq — ta vastused, vastuste (Inuktitut ᑭᐅᔪᖅ kiujuq)
- ᐊᐱᕆᖪᖅ apiriřuq — ta küsib (Inuktitut ᐊᐱᕆᔪᖅ apirijuq)
ŋ – ᖕ (ng)
- avinŋuaq — lemming
- kiŋŋaq — mägi
Võrdlus
[muuda | muuda lähteteksti]| Inuinnaqtun | Nattiliŋmiut | Kivallirmiut | Aggurmiut (Põhja-Baffin) |
Uqqurmiut (Lõuna-Baffin) |
tähendus |
| niriyuq | niriřuq | nirijuq | ta sööb | ||
| ihumayuq | ihumařuq | ihumajuq | isumajuq | isumajuq | ta arvab |
| pingahut | piŋahut | pingahut | pingasut | pingasut | nuga |
| akhunaaq | akłunaaq | akłunaaq | akłunaaq | atsunaaq | köie, trossi |
| quana | qujanaqqutit | ma’na | qujannamiik | nakurmiik | tänan teid |
| imannaq | iiq | nauk | aakka | aagga | ei |
| hiqiniq | hiqiniq | hiqiniq | siqiniq | siqiniq | päike |
| ublaaq | ublaaq | ublaaq | ullaaq | ullaaq | hommikul |
| qablu | qablu | qablu | qallu | qallu | kulm |
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Rahvastik 2001 Nunavut:[1]
| linn | murded | täiskasvanud elanikkonna (+15 vanus) | emakeel (hea kõlarid) % | emakeel (kodu) |
| Inuinnaqtun/Natsilingmiutut | Taloyoak (ᑕᓗᕐᔪᐊᕐᒃ Talurjuaq) |
390 (I) + 390 (N) | 89 (I) + 89 (N) | 34 (I) + 34 (N) |
| Natsilingmiutut | Gjoa Haven (ᐅᖅᓱᖅᑑᖅ Uqsuqtuuq) |
540 | 83 | 38 |
| Natsilingmiutut | Kugaaruk (ᑰᒑᕐᔪᒃ Kugaaruk) |
300 | 87 | 43
|
| Natsilingmiutut/Aivilik | Repulse Bay (ᓇᐅᔮᑦ Naujaat) |
320 | 100 | 97 |
| Kivalliq/Natsilingmiutut | Whale Cove (ᑎᑭᕋᕐᔭᖅ Tikirarjuaq) |
170 | 94 | 81 |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Shelley Tulloch (2005), Aulapkainahuarniq Inuit Uqauhiinnik Nunavunmi ᐃᓄᐃᑦ ᐅᖃᐅᓯᖕᒋᑦ ᐊᔾᔨᐅᓇᖏᑦᑐᑦ ᓄᓇᕗᒻᒥ Preserving Inuit Dialects in Nunavut[alaline kõdulink], research report. Prepared for the Office of the Languages Commissioner of Nunavut Iqaluit, Nunavut, January 2005