Matilda efekt

Matilda efekt on soopõhine eelarvamus, mille tulemusena omistatakse naisteadlaste saavutused nende meessoost kolleegidele.^[1]^[2]^[3] Nähtust kirjeldas esimene sufražett Matilda Joslyn Gage oma 1870. aasta traktaadis "Naisleiutaja" (Woman as Inventor) ja 1883. aastal esseega väljaandes North American Review. Mõiste Matilda efekt võttis kasutusele teadusloolane Margaret W. Rossiter 1993. aastal.^[4]^[5]

Rossiter tõi mitmeid näiteid: 12. sajandil kirjutas naisarst Trotula mitu raamatut, mille autoriteks nimetati pärast tema surma mehed, 19.–20. sajandil tabas Matilda efekt näiteks Nettie Stevensit, Lise Meitnerit, Marietta Blaud, Rosalind Franklinit ja Jocelyn Bell Burnelli.^[6]

Matilda efekti on seostatud Matteuse efekti või põhimõttega,^[7] mille puhul tuntud teadlane pälvib sageli rohkem tunnustust kui vähemtuntud teadlane, ehkki mõlemad olid uuringul võrdsed kaasautorid või jõudsid sõltumatult sarnase tulemuseni.^[8]^[9]

Vaata ka

Viited

↑ "Teadus pole naiste asi? Sooline diskrimineerimine akadeemias". Feministeerium. 12. detsember 2018. Vaadatud 24. märtsil 2023.
↑ Shmydkaya, Ksenia (17. detsember 2018). "Arvamus: teadus pole naiste asi?". ERR. Vaadatud 24. märtsil 2023.
↑ "Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Lõpparuande lühikokkuvõte" (PDF). Eesti Teaduste Akadeemia. 2018. Vaadatud 24.03.2023.
↑ Rossiter, Margaret W. (1993). "The Matthew/Matilda effect in science". Social Studies of Science. London, UK. 23 (2): 325–341. DOI:10.1177/030631293023002004. ISSN 0306-3127. S2CID 145225097.
↑ Flegal, Katherine M. (21. august 2022). "A female career in research". Annual Review of Nutrition (inglise). 42 (1): annurev–nutr–062220-103411. DOI:10.1146/annurev-nutr-062220-103411. ISSN 0199-9885. PMID 35363538. S2CID 247866328. Vaadatud 22. aprillil 2022.
↑ Resnick, Brian (7. juuli 2016). "Nettie Stevens discovered XY sex chromosomes. She didn't get credit because she had two X's". Vox. Vaadatud 7. juulil 2016.
↑ "Ühe minuti loeng: kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?". ERR. 16. november 2015. Vaadatud 24. märtsil 2023.
↑ Rossiter, Margaret W. (1993). "The Matthew Matilda Effect in Science". Social Studies of Science. Kd 23, nr 2. Lk 325–341. ISSN 0306-3127. JSTOR 285482.
↑ Dominus, Susan (oktoober 2019). "Women scientists were written out of history. It's Margaret Rossiter's lifelong mission to fix that". Smithsonian Magazine (inglise). Kd 50, nr 6. Lk 48.

[Feministeerium_2018-1] "Teadus pole naiste asi? Sooline diskrimineerimine akadeemias". Feministeerium. 12. detsember 2018. Vaadatud 24. märtsil 2023.

[Shmydkaya_2018-2] Shmydkaya, Ksenia (17. detsember 2018). "Arvamus: teadus pole naiste asi?". ERR. Vaadatud 24. märtsil 2023.

[3] "Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Lõpparuande lühikokkuvõte" (PDF). Eesti Teaduste Akadeemia. 2018. Vaadatud 24.03.2023.

[4] Rossiter, Margaret W. (1993). "The Matthew/Matilda effect in science". Social Studies of Science. London, UK. 23 (2): 325–341. DOI:10.1177/030631293023002004. ISSN 0306-3127. S2CID 145225097.

[Flegal-5] Flegal, Katherine M. (21. august 2022). "A female career in research". Annual Review of Nutrition (inglise). 42 (1): annurev–nutr–062220-103411. DOI:10.1146/annurev-nutr-062220-103411. ISSN 0199-9885. PMID 35363538. S2CID 247866328. Vaadatud 22. aprillil 2022.

[6] Resnick, Brian (7. juuli 2016). "Nettie Stevens discovered XY sex chromosomes. She didn't get credit because she had two X's". Vox. Vaadatud 7. juulil 2016.

[ERR_2015-7] "Ühe minuti loeng: kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus?". ERR. 16. november 2015. Vaadatud 24. märtsil 2023.

[8] Rossiter, Margaret W. (1993). "The Matthew Matilda Effect in Science". Social Studies of Science. Kd 23, nr 2. Lk 325–341. ISSN 0306-3127. JSTOR 285482.

[9] Dominus, Susan (oktoober 2019). "Women scientists were written out of history. It's Margaret Rossiter's lifelong mission to fix that". Smithsonian Magazine (inglise). Kd 50, nr 6. Lk 48.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]