Kunda
|
See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta vaata artiklit Kunda küla. |
| Kunda | |
|---|---|
 Kunda tehas | |
Pindala: 10,1 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 3044 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3612[3] | |
| Koordinaadid: 59° 30′ N, 26° 32′ E | |
  | |
 |
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas. See asub Kunda jõe suudmealal.
Kunda sai aleviõigused 1920. aastal, kui aleviga liideti Lontova, rannaküla Maagerand ja Lähta moonaküla. 1. maist 1938 on Kundal linnaõigused.
Kundas mõõdeti 2014. aastal Eesti absoluutne maikuu soojarekord 33,1 kraadi. Linna järgi on nimetuse saanud ordoviitsiumi Kunda lade.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kunda on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870. aastal rajatud tsemendivabriku juurde. Sellest ajast on Kundas tsementi toodetud ja praegu toodab seda AS Kunda Nordic Tsement, mis kuulub rahvusvahelise Heidelberg Cement Groupi koosseisu. Aastal 1905 valmis Rakvere–Kunda raudtee ja võeti kasutusele Kunda raudteejaam.
Kunda alev sai 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega[5] kolmanda astme linnaks.
Varem tähistas Kunda nimi linnast 2,5 kilomeetrit lõuna pool asunud Kunda mõisa, mida on esmamainitud 1443. aastal kivist vasallilinnusena. Mõis on nime saanud Cundiste perekonna järgi. 1770. aastatel püstitatud varaklassitsistlik mõisahoone on alates Teisest maailmasõjast varemeis.
Linna idaservas asub Kunda hiiemägi.
Kunda linna ja Kunda sadama vahel Kukerpalli orus asub Kukerpalli sild.
Kunda linna omavalitsuslik staatus kinnitati 1991. aasta 12. detsembril.[6] 2017. aastal ühines Kunda linn Viru-Nigula vallaga.
Linnavalitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kunda linnapeade loend
6. novembrist 2015 kuni 2018. aasta alguseni oli Kunda linnapea Kaido Veski. Kunda linnavolikogu juhtis 2017. aasta seisuga Janek Puusepp.
Haridus ja kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kundas tegutseb Kunda ühisgümnaasium ja Kunda lasteaed Kelluke.
Tegutsevad Viru-Nigula valla muusikakool ja Viru-Nigula valla kultuurikeskus. Linnas asub veel Kunda linnaraamatukogu.
Endise Kunda tsemendivabriku kontorihoones on avatud Kunda tsemendimuuseum.
-
Kunda tsemendivabriku pudelahi -
Klinkerveski hoone -
Dietz-ahju korsten nr 1 -
Päikeseloojang Kunda rannas
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Kundas tegutseb tsemenditehas (tsemendivabrik).
Tuntud inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas on sündinud astronoom Ernst Öpik, kirikuõpetaja Voldemar Kuljus, näitleja Argo Aadli, kirjanik Jüri Parijõgi ja Harald Suislepp, keemik Michael Wittlich, kunstnik Uno Ong, pedagoogikateadlane Lembit Andresen, koreograaf Ženja Fokin ja taani helilooja Knudåge Riisager.
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]Endisel omavalitsuslikul Kunda linnal oli neli sõpruslinna.[7]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kunda kultuur
- Kunda sadam
- Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud
- Sõbralaat
- Kunda alevivolinike loend 1934
- Kunda linnavolinike loend 1939
- Kunda Vabadussõja mälestussammas
- Kunda kirik
- Kunda tänavate loend
- EMK Kunda Betaania kogudus
- Kunda raudteejaam
- Kunda lipp
- Kunda vapp
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 17.10.2018.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 1.09.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ https://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kunda+lade
- ↑ Linnaseadus., Riigi Teataja, nr. 43, 27 aprill 1938
- ↑ Lääne-Viru maakonna Vihula, Viru-Nigula ja Väike-Maarja valla ning Kunda linna, Pärnu maakonna Pärnu-Jaagupi alevi ning Koonga ja Surju valla, Põlva maakonna Mooste valla ja Võru maakonna Vastseliina valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)
- ↑ [1]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Kunda – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis