Mine sisu juurde

Jaak Allik

Allikas: Vikipeedia
Jaak Allik
Jaak Allik 2011. aastal
Sünniaeg 8. oktoober 1946 (78-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
Eesti Koonderakond (1994–2002)
Eestimaa Rahvaliit (2002–2010)
Sotsiaaldemokraatlik Erakond (2011–)
Amet teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja, poliitik
Õppeasutus Tartu Riiklik Ülikool
Eriala ajalugu
sotsioloogia

Jaak Allik (sündinud 8. oktoobril 1946[1] Tallinnas) on eesti teatrikriitik, -juht, lavastaja ja poliitik.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Allik on lõpetanud 1965. aastal Tallinna 22. Keskkooli ja 1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna, kus õppis ajalugu[1] ja sotsioloogiat.

Akadeemiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta kuni 1977. aastani Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiakateedris vanemõpetajana.[1]

Poliitiline tegevus ja töökohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1971–1991 kuulus Jaak Allik NLKPsse, 1994–2002 Eesti Koonderakonda ja 2003–2010 Eestimaa Rahvaliitu. 2010. aasta kevadest on ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.

Aastatel 1977–1981 oli Jaak Allik Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Teatrite Valitsuse juhataja, 1988. aastal Eesti NSV Riikliku Kultuurikomitee esimehe esimene asetäitja, 1988–1990 EKP Viljandi Rajoonikomitee esimene sekretär, 1988–1989 Viljandi Maavolikogu esimees.[1]

Aastatel 1990–1992 oli Jaak Allik Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.[1]

1995. aasta Riigikogu valimistel valiti Jaak Allik Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse nimekirjas VIII Riigikogu liikmeks. 17. aprillil 1995 asus ta aga tööle ministrina Tiit Vähi teises valitsuses. Ta jätkas samal ametikohal ka Tiit Vähi kolmandas valitsuses. Kui 1. jaanuaril 1996 kultuuri- ja haridusministeerium lahutati, sai Jaak Allikust kultuuriminister. Eesti kultuuriminister oli ta ka Mart Siimanni valitsuses, st kuni 1999. aastani.[2]

Aastatel 1999–2001 oli Jaak Allik Viljandi abilinnapea.[1]

2003. aasta Riigikogu valimistel valiti Jaak Allik Järva- ja Viljandimaa valimisringkonnast Eesti Rahvaerakonna nimekirjas X Riigikogu liikmeks. Riigikogu liikmena oli ta ainus, kes 14. oktoobril 2006 hääletas vastu Toomas Hendrik Ilvese algatusele vabastada Tarmo Kõuts kaitseväe juhataja ametist.[3]

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Jaak Allik Ida-Virumaa valimisringkonnas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas. Ta sai 1518 häält ja pääses XII Riigikokku.

Teatritegevus ja töökohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1981–1983 oli Jaak Allik ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja.[1]

Aastatel 1983–1988 ja 1991–1995 oli ta Viljandi Draamateatri Ugala kunstiline juht ja 2001–2003 Ugala teatri direktor. Aastatel 2000–2001 oli ta Eesti Teatriliidu esimees.[1]

Aastatel 2007–2009 oli Jaak Allik SA Ugala teater nõukogu esimees, 2015. aastal SA Vene Teater nõukogu esimees ja aastatel 2015–2019 SA Eesti Teatri Festival nõukogu esimees.[1]

Lavastused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1981 Fjodor Dostojevski / Rudolf Allabert, "Pandimaja" (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater)
  • 1982 Aleksandr Remez, "Seda teed…" (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater)
  • 1984 Hans H. Luik, "Tuled sa tagasi?" (Ugala)
  • 1984 David Lee Coburn, "Džinnimäng” (koos Juhan Viidinguga) (Ugala)
  • 1986 Mihhail Šatrov, "Nii me võidame" (koos Kalju Komissaroviga) (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater)
  • 1987 Aleksandr Gribojedov, "Häda mõistuse pärast" (Ugala)
  • 1987 Mark Rozovski, "Punanurk" (Ugala)
  • 1988 Vello Lattik / Vladislav Koržets, "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne tegutseb" (koos Kalju Komissaroviga) (Ugala)
  • 1989 Aleksandr Stavitski, "Neli ülekuulamist" (Ugala)
  • 1991 Margarete Garpe, "Juliale" (Ugala)
  • 1993 Mayo Simon, "Peame elama, mutikesed ehk Ellujäämisjuhised vanale daamile" (Ugala)
  • 1994 Douglas Gower, "Issid" (Ugala)
  • 1999 Jaan Tätte, "Ristumine peateega" (Vene Draamateater)
  • 2002 Érik-Emmanuel Schmitt, "Enigma variatsioonid" (Samaara Akadeemiline Draamateater)
  • 2005 Alistair Beaton, "Õnnetunne" (Ugala)
  • 2006 Jaan Kross, "Keisri hull" (koos Peeter Tammearuga) (Ugala)
  • 2008 Jasmina Reza, "Tapatöö jumal" (Kuressaare Linnateater)
  • 2010 Vassili Sigarev, "Valedetektor" (Vana Baskini Teater)
  • 2011 Tim Jansons, "Kartulimoos" (Kuressaare Linnateater)
  • 2011 Jasmina Reza, "Tapatöö jumal" (Ilmarine)
  • 2014 Eduard Vilde, "Pisuhänd" (Ilmarine)
  • 2019 August Kitzberg / Ardi Liives, "Püve Peetri riukad" (Eesti Näitejuhtide Teatritrupp Suislepa Rahvamajas)
  • 2020 Aleksandr Mardan, "Kassi-hiire mäng" (Elva LendTeater)
  • 2020 Tim Janson, "Erik ja Anna. Armastuse kunst" (Vene Teater)
  • 2024 Tim Janson ,"Erik ja Anna" (Elva LendTeater)
  • 2024 Bengt Ahlfors, "Kõndida vee peal" (Kuressaare Teater)

Publikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2004 "Menu hind on valu" (artiklikogumik)[1]
  • 2009 "Diplomaatiline avaldus" (arvustus raamatule Jaak Jõerüüt, "Poliitiline avaldus. Arvamusi ja kommentaare 1996–2008" Tallinn, Tuum 2008. 259 lk) – Keel ja Kirjandus 2009, 10, lk 794–797. [1]
  • 2016 "Kihnu Jõnnist Savisaareni" (artiklikogumik)[1]

Jaak Allik on kirjutanud ka publitsistikat ja teatrikriitikat ning dramatiseerinud kirjandusteoseid (Ajtmatovi "Ja sajandist on pikem päev") ja tõlkinud näidendeid (Mihhail Šatrov, Ljudmila Razumovskaja jt). Ta on juhendanud Eesti NSV Teatriühingu noorte kriitikute seminarkoolitust.[1]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Alliku vanemad olid kommunistlikud poliitikud Hendrik Allik ja Olga Lauristin. Tema emapoolne poolõde on sotsioloog ja poliitik Marju Lauristin, poeg Mihkel Allik on olnud õiguskantsleri nõunik.[5] Tema onupoeg Vilen Künnapu on arhitekt.

15. juulil 2012 jäi Allik Jõhvi–Tartu maantee 16. kilomeetril lubatud piirkiiruse ületamisega politseile vahele. Politsei määras talle 200 eurot trahvi ja võttis kaheks kuuks ära juhiloa.[6]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Jaak Allik Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.
  2. ↑ Varasemad valitsused. Vabariigi Valitsuse veebisait.
  3. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 98
  4. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  5. ↑ Urmo Soonvald "Kümme Eesti mõjukamat perekonda" Õhtuleht, 4. november 2006.
  6. ↑ "Riigikogu liige Jaak Allik jäi kihutamisega vahele" Postimees, 16.08.2012.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Olev Remsu "Punafraasid kui sõjakavalus ENSVs" (arvustus Jaak Alliku raamatule "Kihnu Jõnnist Savisaareni"). Teater. Muusika. Kino, nr 11 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaak_Allik&oldid=6752291"