Hašiš
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2010) |
Hašiš ehk kanepivaik ehk charas ehk churrus on india kanepi emastaimede õisikutelt (õite tupplehtedelt) korjatav vaigusegu.[1][2]
Hašiš on kanepitaime narkootilise toimega saadus, mida klassifitseeritakse selles sisalduvate psühhotroopsete kannabinoidide (näit THC) tõttu narkootiliseks aineks.
Narkootilist joovet püütakse saavutada hašišit kas suu kaudu manustades (süües) või suitsetades.
Kanepivaiku tuntakse Araabias hašišina, Ameerikas ja Euroopas marihuaanana ja Põhja-Aafrikas kief'ina.[3] Hašiši hüüdnimed Eestis on plastiliin, tükk, hash ja maroko.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Hašiši suitsetamise kombe tõid Euroopasse tõenäoliselt Napoleoni sõdurid ja Indias töötanud briti arstid.[4]
Valmistamine
[muuda | muuda lähteteksti]Viljastamata emastaimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pressitakse koogitaoliseks massiks ning kuivatatakse. Nii saadakse kanepivaik, mille värv varieerub mustast hallikaspruunini.
Tavaliselt on hašiš pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on need ka kaubamärgiga tähistatud.
Pulbriline hašiš on vähelevinud. Hašišipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse.
Seaduslikud piirangud riigiti
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]India kanepi kasvatamine (välja arvatud eriloal) ja selle saaduste (seaduse sõnastuses: narkootiline ja psühhotroopne aine) müümine, edastamine ja tarvitamine (välja arvatud eriloal) on Eestis mistahes kogustes ebaseaduslik ja karistatav kui rahvatervisevastane süütegu.[5]
Toodang ja konfiskeerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Kanepivaigu ülemaailmne toodang oli 2004. aastal 7500 tonni ja 2006. aastal hinnanguliselt 6000 tonni. Kanepivaiku toodetakse Afganistanis, Pakistanis, Indias, Nepalis ja Kesk-Aasias ning mitmes SRÜ riigis, kuid suurimaks tootjaks peetakse Marokot.[6]
2006. aastal konfiskeeriti (valdavalt Lääne- ja Kesk-Euroopas) 1025 tonni kanepivaiku.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 250:2004.
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 160, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 160, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
- ↑ Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk , 2007, kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
- ↑ Riigikogu seadus,Karistusseadustik, veebiversioon (vaadatud 19.01.2014)
- ↑ [file:https:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EMCDDA_AR08_et.pdf UIMASTIPROBLEEMIDE OLUKORD EUROOPAS], lk 37, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, 2008, veebiversioon (vaadatud 30.03.2014)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Fitz Hugh Ludlow, The hasheesh eater : being passages from the life of a Pythagorean, 1857, Medical Heritage Library, veebiversioon (vaadatud 16.01.2014) (inglise keeles)
- Guide To The Different Types Of Hash From Around The World, veebiversioon (vaadatud 19.01.2014) (inglise keeles)