Brutselloos

Brutselloos
	Brucellosis
	Brutselloosi tekitaja bakter Brucella spp.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10	AA.23
RHK-9	023
DiseasesDB	1716
MedlinePlus	000597
eMedicine	med/248
MeSH	D002006

Brutselloos (varem kasutatud ka nimetusi Bangi tõbi, Bangi infektsioon) on nakkushaigus, mida põhjustavad kepikujulised bakterid Brucella melitensis, Brucella abortus, Brucella suis ja Brucella canis.

Nakkus kandub edasi koduloomade kaudu. Bakterid levivad järgmistel viisidel:

piisknakkus
kokkupuude kodulooma piimaga
kokkupuude nakatunud organismi limaskesta ja/või nahaga

RHK-10 alusel klassifitseeritakse brutselloosi järgmiselt:

Brucella melitensis'e brutselloos (A23.0)
Brucella abortus'e brutselloos (A23.1)
Brucella suis'e brutselloos (A23.2)
Brucella canis'e brutselloos (A23.3)
muu brutselloos (A23.8)
täpsustamata brutselloos (A23.9)

Ajalugu

Esimest korda puutusid selle haigusega kokku Briti põetajad 1850. aastatel Krimmi sõjas Maltas.

1887. aastal selgitas David Bruce välja haiguse põhjusliku seose organismiga.

1897. aastal eraldas taani veterinaar Bernhard Bang bakteri Brucella abortus, mis põhjustas brutselloosi. Hiljem hakatigi haigust sageli nimetama Bangi tõveks.

Patogenees

Haigusetekitaja tungib esmalt epiteelkoerakkudesse. Organismi vastureaktsiooni tulemusena püüavad leukotsüüdid bakterit seedida, kuid see ei õnnestu. Mikroob transporditakse seejärel maksa, põrna ja luuüdisse, kus nad liiguvad makrofaagidesse ja hakkavad paljunema ning eritavad endotoksiine, mis kanduvad üle kogu organismi laiali. Brutselloosi peiteaeg on sõltuvalt raskusastmest 10–30 päeva. Eriti ohtlik on brutselloos rasedatele naistele, sest võib esile kutsuda abordi.

Kliinilised sümptomid:

palavik
liigese- ja lihasevalu
maksa ja põrna hüpertroofia
osteomüeliit

Ravi

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Brutselloosi korral kasutatakse järgmisi medikamente: