Boolus

Booluse alkeemilisi sümboleid

Boolus (kreeka keelest βῶλος, bôlos 'mullakamakas', inglise keeles bole) on koondnimetus rauarikastele savimuldadele^[1], mida on kasutatud värvipigmendina alates antiikajast kuni 17. sajandini.

Omadused

Boolus on keemiliselt inertne, lahustumatu, sobib kõigi sideainete ja pigmentidega. Punase värvuse annab raudoksiid, veel sisaldab boolus silikaate ja magneesiumi^[2].

Bolus, punane, raualine walgesawimuld, on raswane ja laguneb oma osade peenduse pärast suus ära. Ta annab kestwat wärwi. Kõigeparem on armeenia bolus. Bolust tarwitatakse mitmel wiisil ja tuleb muude seas ka poliirpõhja alla kuldamise juures (wesikuldamine) ette.^[3]

Punane kriit (bolus, terra sigillata) on roosteraua läbi punaseks wärwitud sawi; katsudes raswa moodi, keele külge jäedaw; wees laguneb ta kärisedes terawateks tükkideks. Seda sawikiwi tundsiwad juba wanad Greeklased Homeeri aegus, kus teda arstirohuks pruugiti.^[4]

Juba 15.–16. sajandi kirjalikes allikates eristatakse mitut booluse liiki, nii punaseid kui valgeid. 17. sajandi Inglismaalt pärit materjalides oli boolus suuresti sünonüümne punase saviga, mida toodi Armeeniast (Bole Armoniack, bularminium)^[5].

Kunstiteaduse ja restaureerimise kontekstis võib leida sõna boolus sageli booluskrundi tähenduses^[6]. Eestis asuvatel 15.–17. sajandi kunstiteostel (maalidel ja puuskulptuuridel) on uurimisel leitud boolusekihte erinevas värvis, oranžpunasest ja punasest punakaspruunini.

Kasutamine

Pigment

Boolust kasutati enim 16.–17. sajandil värvilises krundis Madalmaade ja Itaalia maalikunstis, samuti maalimisvärvide ja kirjalaki koostises^[7]. Tavaliselt kanti nii puit- kui lõuendalusel maali jaoks kriidikrundile veel peale värviline booluskrunt. Boolust on kasutatud ja kasutatakse tänapäevani värvuse andjana ka keraamikaglasuurides. Pika traditsiooniga on booluse kasutus kullalehega kuldamisel, mis nõuab väga peeneteralist ja väga siledat krunti, aluspinna ettevalmistamiseks^[8]. Teateid booluse kasutamisest maalrivärvina leiab Eesti allikates veel 20. sajandi esimesel poolel^[9]^[10]. Tänapäeval kasutavad seda restauraatorid ja ikoonimaalijad.

Ravim

Antiikajast kuni 17.–18. sajandini on kasutatud boolust ka ravimina (terra sigillata). Geoffrey Chauceri "Canterbury lugudes" on alkeemiku varanduse hulgas üles loetud

"boole armonyak, verdegrees, boras" 'boolus, vaserooste ja booraks' (Canon's Yeoman's Tale, rida 790)^[11]

Pildid

Muumiaportree Fajjumist. Kullatis on punasel booluskrundil.
Punase värvi jäljed marmorreljeefil on boolus. Julius Caesar. Mino da Fiesole, 1455–1460. Cleveland Museum of Art
Tondo raami servades paitab kullatise alt punane booluskrunt
Mošeelamp. Punane on boolusglasuur. 16. sajand, Izniki keraamika. Victoria ja Alberti Muuseum
İzniki kahhelkivi. Punane on boolusglasuur
Boolus apteegipurkides jt ravimullad. Deutsches Apothekenmuseum
Terra sigillata tabletid, Saksamaa, perioodist ca 1501–1700

Vaata ka

Viited

↑ https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=boolus&F=M&C06=et
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2020. Vaadatud 27. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ J. Jaanus. Maaleri kool. Jurjev, M. Tõnisson, 1894, lk 34
↑ J. Kunder. Looduse õpetus Koolmeistritele, koolidele ja iseõpetuseks. Kiwide (mineraalide) riik. Tartu, 1885.
↑ N. Eastaugh, V. Walsh, T. Chaplin, R. Siddall. Pigment Compendium: A Dictionary of Historical Pigments. Routledge, 2007. lk 57
↑ "P. Ehasalu. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltari tabernaakli uurimine ja konsereerimine: pilootprojekt altari seisundi ja konserveerimisvajaduse hindamiseks. – Renovatum anno 2010" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 28. aprillil 2019.
↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2001
↑ https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17155/Merilain_Kart.pdf
↑ Töö : Teataja lisaleht, 16. aprill 1905
↑ Riigi Teataja, nr. 4-5, 11. jaanuar 1924
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2019. Vaadatud 27. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[QTSxg-1] ttps://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=boolus&F=M&C06=et

[v5mgP-2] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2020. Vaadatud 27. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[efA44-3] J. Jaanus. Maaleri kool. Jurjev, M. Tõnisson, 1894, lk 34

[qEeaa-4] J. Kunder. Looduse õpetus Koolmeistritele, koolidele ja iseõpetuseks. Kiwide (mineraalide) riik. Tartu, 1885.

[ZFwfb-5] N. Eastaugh, V. Walsh, T. Chaplin, R. Siddall. Pigment Compendium: A Dictionary of Historical Pigments. Routledge, 2007. lk 57

[Y4nEt-6] "P. Ehasalu. Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltari tabernaakli uurimine ja konsereerimine: pilootprojekt altari seisundi ja konserveerimisvajaduse hindamiseks. – Renovatum anno 2010" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 28. aprillil 2019.

[3qoSx-7] Kunstileksikon. Tallinn, 2001

[cTSPc-8] ttps://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17155/Merilain_Kart.pdf

[Atr43-9] Töö : Teataja lisaleht, 16. aprill 1905

[RaSkh-10] Riigi Teataja, nr. 4-5, 11. jaanuar 1924

[Xw6jJ-11] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2019. Vaadatud 27. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]