Bernard Kangro
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Bernard Kangro | |
---|---|
Sündinud |
18. september 1910 Oe küla, Võrumaa |
Surnud |
25. märts 1994 Lund, Rootsi |
Rahvus | eestlane |
Elukutse | luuletaja, kirjanik, ajakirjanik |
Bernard Kangro (ka Bernhard; 18. september 1910 Oe küla, Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja ajakirjanik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bernard Kangro sündis Oe külas Vana-Antsla vallas Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas.[viide?]
Ta õppis Kiltre algkoolis (1919–1922), Antsla kõrgemas algkoolis (1922–1924) ja Valga Poeglaste Gümnaasiumis (1924–1929). Lõpetas Tartu Ülikooli (1929–1938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude.[viide?]
Aastatel 1943–1944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi.[viide?]
Aastatel 1950–1994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. Oli seotud ka väljaannetega Eesti sõna (1942), Puhkus ja elurõõm (1943), Kodukolle (1945) ja Stockholms-Tidningen (1946).[viide?]
Bernard Kangro oli EYS Veljesto veli ning alates 1945. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu liige.[viide?]
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.[viide?]
Tähelepanu väärivad ka Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983).
Pseudonüümid
[muuda | muuda lähteteksti]Bernard Kangro kasutas pseudonüüme Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler.[viide?]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Luulekogud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Sonetid" (1935)
- "Vanad majad" (1937)
- "Reheahi" (1939)
- "Põlenud puu" (1945)
- "Pühapäev" (1946)
- "Seitsmes öö" (1947)
- "Tulease" (1949)
- "Veebruar" (1951)
- "Eikellegi maa" (1952)
- "Suvihari" (1955)
- "September" (1964)
- "Varjumaa" (1966)
- "Allikad silla juures" (1972)
- "Hingetuisk. Jääminek" (1988)
Valikkogud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Ajatu mälestus" (1960)
- "Minu nägu" (1970)
- "Kogutud luuletused" (1991)
- "Kojukutsuv hääl" (2000)
Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Igatsetud maa" (1949)
- "Kuma taevarannal" (1950)
- "Peipsi" (1954)
- "Taeva võtmed" (1956)
- "Sinine värav" (1957)
- "Jäälätted" (1958)
- "Emajõgi" (1961)
- "Tartu" (1962)
- "Kivisild" (1963)
- "Must raamat" (1965)
- "Keeristuli" (1969)
- "Joonatan, kadunud veli" (1971)
- "Öö astmes x" (1973)
- "Puu saarel on alles" (1973)
- "Kuus päeva" (1980)
- "Seitsmes päev" (1984)
Esseistika ja mälestused
[muuda | muuda lähteteksti]- "Arbujad" (1981)
- "Kipitai" (1992)
- "Härjanädalate aegu" (1994)
- "Üks sündmusteta suvi" (1998)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1957 Henrik Visnapuu preemia ("Taeva võtmed")
- 1963 Henrik Visnapuu preemia ("Tartu")
- 1970 Henrik Visnapuu preemia ("Keeristuli")
- 1982 Henrik Visnapuu preemia ("Arbujad")
- 1988 Henrik Visnapuu preemia ("Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid")
- 1990 Tartu Ülikooli audoktor[1]
- 1990 Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia ("Eesti kirjakuulutaja eksiilis")
- 1990 Bernard Kangro kirjanduspreemia
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema ja Maria Kangro tütar oli Eeva Merike Kangro-Pennar ja poeg on Andrus-Jaan Kangro.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karl Ristikivi "Bernard Kangro" (lühimonograafia). Sari "Meie kirjanikke", nr 9. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1967, 80 lk
- Karl Muru "Ühe nooruslüürika vaatlusi". Keel ja Kirjandus 1971, nr 3, lk 143–152 ja nr 4, lk 217–227
- Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat. Eesti Raamat 1984, lk 365–381 ja bibliograafia lk 393–394
- Toomas Liiv "Bernard Kangro kirjanikuna". Looming 1989, nr 1, lk 111–122
- Janika Kronberg "Kirjuta!". Looming 2000, nr 11, lk 1706–1717
- Oskar Kruus "Bernard Kangro: elukäik ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 2003, 150 lk
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Bernard Kangro |
- Bernard Kangro Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Lühikokkuvõtted Bernard Kangro teostest
- Ohvitseride andmekogu