Araabia numbrid

Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast

Umbkaudu 3.-7. sajandi Indiast pärit Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid

Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid

Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat

Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid üsna vähe tuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga

Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis

Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati. Ühel on rooma ja teisel araabia numbrid

Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.

Araabia numbrid on tegelikult pärit Indiast, kuna araabia numbriteks nimetatakse umbkaudu 13. sajandil (mõnede väidete kohaselt 16. sajandil) Araabiast Euroopasse imporditud, aga enne seda Indias kasutusel olnud numbreid.

India matemaatikud leiutasid süsteemi 1. ja 4. sajandi vahel ja araabia matemaatikud võtsid selle omaks 9. sajandil. Uue positsioonilise kümnendsüsteemi populariseerimisel olid olulised pärslase Muḩammad ibn Mūsā al-Khwārizmī raamat "India numbritega arvutamisest" (825) ja Abū al-Kindī raamat "India numbrite kasutamise kohta" (830). Hiljem levis süsteem kõrgkeskaegses Euroopas.

Euroopas olid esimesed araabia numbrite kasutajad juudi kaupmehed, teiste allikate põhjal itaalia kaupmehed. Järgmine numbrite populariseerija või vähemalt kasutaja oli prantsuse päritolu matemaatikust paavst Silvester II (999–1003). Hiljem kasutati araabia numbreid veel tõenäoliselt normannide Roger I õukonnas Sitsiilias. 1154. aastal lasi Roger II araabia kartograafil Muḩammad al-Idrīsīl koostada maailmakaardi. Al-Idrīs koostas ka rändajatele mõeldud "Rogeri raamatu", kuhu pani kirja olulist teavet erinevate maade, teede, ajaloo ja etnograafia kohta. Araabia numbrite importijaks peetakse ka tänapäeva Alžeerias elanud itaallast, Firenze matemaatikut Leonardo Fibonaccit (u 1170 – u 1250), kes kirjutas 1202. aastal õpiku "Liber Abaci", kus ta propageeris uute numbrite kasutuselevõtmist. Ta tõi Itaaliasse kaasa araabia suguharu mairebide numbrid (Gobari tsifrid) ja tutvustas neid Euroopa kaupmeestele. Algul piirati uute numbrite kasutamist kaubatehingute sooritamisel, sest araabia numbrid võimaldasid mugavat paberil arvutamist, mis tekitas umbusaldust, sest arvutamine polnud visuaalselt jälgitav. Et kirjutamis- ja lugemisoskus levis laiemalt alles 13. sajandil, siis ei äratanud paberil arvutamine usaldust. Rooma numbritega opereeriti tavaliselt arvutuslaua abil, sest nendega oli paberil arvutamine ebamugav ja aeganõudev. Üldisemalt tulid araabia numbrid Euroopas kasutusele alles 15. sajandil, kui Johannes Gutenberg leiutas trükipressi.

Numbrite kuju sõltus kirjastiilist; Villu Tootsi järgi tuleb rangelt vahet teha näiteks klassitsistliku antiikva ja egiptienni, egiptienni ja groteski numbrite stiili vahel.

araabia	0	1	2	3	4	5	6	7	8	9
araabia-india	٠	١	٢	٣	٤	٥	٦	٧	٨	٩
ida araabia-india (pärsia ja urdu)	۰	۱	۲	۳	۴	۵	۶	۷	۸	۹
devanagari (hindi)	०	१	२	३	४	५	६	७	८	९
tamili		௧	௨	௩	௪	௫	௬	௭	௮	௯

Vaata ka

• Al-Khwarizmi
• Gobari tsiffer
• as-sifr
• Rooma numbrid
• "The Story of 1" (Nick Murphy, 2005, televisioonidokumentaal)

Kirjandus

• Toots, Villu. "Tänapäeva kiri". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956