1205
1205. aasta
Sajandid: 12. sajand - 13. sajand - 14. sajand
Aastakümned: 1150. aastad 1160. aastad 1170. aastad 1180. aastad 1190. aastad - 1200. aastad - 1210. aastad 1220. aastad 1230. aastad 1240. aastad 1250. aastad
Aastad: 1200 1201 1202 1203 1204 - 1205 - 1206 1207 1208 1209 1210
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 6. jaanuar – Philipp, kes oli troonitülis (Saksa troonitüli) Otto IV-ga, laskis end uuesti Saksa kuningaks valida ning Aachenis Kölni peapiiskopil Adolfil kroonida.
- 19. märts – lõppes Bütsantsi keisri Konstantinose valitsemisaeg.
- 29. märts – Ladina keisririigi ristirüütlid alustasid Adrianoopoli piiramist.
- 14. aprill – Adrianoopoli lahingus kaotas Ladina keisririik bulgaarlastele eesotsas tsaar Kalojaniga. Ladina keiser Balduin I võeti vangi.
- 13. juuli – Canterbury peapiiskopi Hubert Walteri surma järel valis rühm munki tema järglaseks alamprior Reginaldi.
- november – toimus Älgaråsi lahing.
- 11. detsember – peeti uued Canterbury peapiiskopi valimised, mille alusel sai peapiiskopiks John de Gray, keda tunnustas ka Inglismaa kuningas John Maata.
- Lõppes Bütsantsi keisri Theodorose teine valitsemisaeg.
- Liivimaa ristisõda. Märtsis purustasid riialased koos semgalitega Ropaži lahingus leedulaste väe, kes oli käinud eestlaste aladel rüüsteretkel. Uued ristisõdijad, kelle piiskop Albert Riiga tõi, võtsid ette sõjakäigu piki Daugava kallast ülesvoolu liivlaste vastu. Üksküla ja Lielvārde elanikud põgenesid, ristisõdijad panid vuumaste tühjaks jäänud linnuse põlema. Aizkraukle liivlased tegid pärast Aizkraukle muinaslinnuse mahapõletamist riialastega rahu, andsid pantvange ja lubasid end peagi Riiga ristima minna. Ristisõdijad sõlmisid Koknese vürstiriigi valitseja Vjatškoga rahu, Vjatško loovutas oma valdused piiskop Albertile. Riiga teel olnud ristisõdijaid ründasid Üksküla ja Lielvārde liivlased, kuid kristlased pääsesid Üksküla linnusesse varjule. Linnus anti Alberti läänimehe Konradi kontrolli alla, kes selle juba varem benefiitsiks oli saanud. Konradi ja tema kaaskonna toiduga varustamiseks lõigati maha ümbruskonna liivlaste põldude vili ja liiguti siis tagasi Riiga. Konradiga jäänud ristisõdijad sattusid pärast seda liivlastelt viljamaksu koguma minnes varitsusele, kus neist 17 tapeti. Üksküla ja Lielvārde liivlased loobusis peagi vastupanust, andsid piiskopile pantvange ja lubaduse end ristida lasta.
- Esimest korda mainiti Krimulda kirikut.
- Taani kuningas Valdemar II abiellus Margrethe Dragomiriga.
- Paavst Innocentius III avaldas bulla "Si adversus vos", milles keelas igasuguse abi osutamise muu-usulistele.
- Paavst Innocentius III sätestas, et Saksa ordu rüütlid võivad kanda valget mantlit musta ristiga.
- Paavst Innocentius III saatis Prantsusmaa kuningale Philippe II Auguste'ile kirjad, milles ta taunis juute.
- Paavst Innocentius III pühitses kardinaliks Guala Bicchieri, Ottaviano dei Conti di Segni, Gregorio Crescenzi, Giovanni da Ferentino, Paio Galvão, Giovanni (Santi Cosma e Damiano kardinaldiakoni), Stephen Langtoni, Pietro di Morra, Guido Pierleone, Uberto da Pirovano, Nicola de Romanise ja Pietro Sasso.
- Dubrovnik läks Veneetsia vabariigi võimu alla.
- Rajati Acehi sultanaat.
- Jeruusalemma kuningannaks sai Maria.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 21. juuni – Enrico Dandolo, Veneetsia doodž
- 3. juuli – Wilhelm von Saillon, Sitteni piiskop
- 16. august – Ludolf Kroppenstedtist, Mgdeburgi peapiiskop
- Alexios V, Bütsantsi keiser
- Konstantinos, Bütsantsi keiser
- Roman Suur, Kiievi suurvürst
- László III, Ungari valitseja
- Jon, Knut Erikssoni poeg
- Amaury II, Jeruusalemma kuningas