Üldkeel
Üldkeel on mingi kirjakeele see osa, mille valdamiseks ei ole tarvis eriharidust ega ametialast ettevalmistust. Sellisena vastandatakse seda oskuskeelele, mida kasutatakse ühese mõistetava tagamiseks teatud eriala või ametiala raames.
Üldkeelele on iseloomulik sõnade ja teiste lekseemide tähenduse ebamäärasus ja muutlikkus ning mitmetähenduslikkus. Sageli selgub sõna konkreetne tähendus alles kontekstist. Keelekorralduses normeeritakse ja fikseeritakse nende tähendust küll mingil määral (muu hulgas kuulutatakse mõned tähendusnihked ebasoovitavateks), kuid nende tähendust ei piiritleta täpsemalt, kui see on vajalik nende kasutamiseks väljaspool erialast ja ametialast konteksti. Samuti on üldkeelele omane sünonüümide rohkus, mis võimaldab kasutada erinevaid stiile ja edasi anda raskesti kirjeldatavaid tähendusvarjundeid. Võrreldes oskuskeelega on üldkeeles ka lausete moodustamine vabam. Üldkeele kasutamine võimaldab võrreldes oskuskeelega suuremat isikupära.
Üldkeel on oskuskeele üks allikaid. Termini moodustamisel kasutatakse sageli eksplitseerimist: üldkeele sõnale antakse rangelt defineeritud, sageli ka kitsam tähendus. Termin võidakse moodustada ka uudissõnana, moodustades üldkeele sõnadest sõnamoodustuse abil või sõnaühendeid kasutades uusi sõnu samal moel, nagu moodustatakse uusi sõnu üldkeeles endas. Niiviisi moodustatud terminite tähendus on üldkeele valdajale enamasti aimamisi mõistetav.
Oskuskeel omakorda mõjutab üldkeelt, sest üldhariduses, ajakirjanduses ning teabe- ja aimekirjanduses kasutatakse palju oskuskeele elemente. Kokkupuude nähtustega, millest oskuskeeles räägitakse, viib oskuskeele sõnade ülevõtmisele üldkeelde. Seejuures muutub nende tähendus ebamäärasemaks ja nende kasutamisviis lahkneb kasutamisviisist oskuskeelest. Sageli oskuskeele sõnade kasutamist matkitakse, ilma et nende täpset tähendust teataks. Erialainimestel on mõnikord raske oskuskeelt üldkeelest eristada ning nad kasutavad ka väljaspool erialast suhtlust üldkeele sõnu erialases tähenduses, nõudes seda ka teistelt.
Avalikus suhtluses on tarvis rääkida ka teemadel, mille hea valdamine nõuab erialast ettevalmistust, ja neid teemasid arutatakse ka eraelus. Teiselt poolt, ka erialases suhtluses kasutatakse arusaadavuse huvides üldkeele elemente. Üldkeele ja oskuskeele vastastikuse mõju tõttu on nad suurelt osalt omavahel läbi põimunud. Siiski on oskuskeel mõnikord üldkeelest nii erinev, et oskuskeelne tekst on oskuskeele mittetundjale ja teise erialakeele valdajale mõistetamatu ka juhul, kui sisu mõistmine erialast ettevalmistust ei nõuaks. See puudutab eriti õiguskeelt, mille lähedust üldkeelele nõuab õigusselguse põhimõte. Oskuskeele mõistetamatus on osalt tingitud ka hariduslikust lõhest.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Rein Kull. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel, Eesti Keele Sihtasutus 2000.