1994
Ilme
See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1960. aastad |
1970. aastad |
1980. aastad |
1990. aastad
| 2000. aastad
| 2010. aastad
◄◄ |
◄ |
1990 |
1991 |
1992 |
1993 |
1994
| 1995
| 1996
| 1997
| 1998
| ►
| ►►
1994. aasta (MCMXCIV) oli 20. sajandi 94. aasta.
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]Jaanuar
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. jaanuar – jõustus NAFTA.
- 8. jaanuar – Sojuz TM-18: Valeri Poljakov alustas oma maailmarekordilist 437,7 ööpäeva kestnud orbiidil olekut.
Veebruar
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. veebruar – avastati (136617) 1994 CC.
- 5. veebruar – Byron De La Beckwith mõisteti süüdi Ameerika Ühendriikide kodanikuõigusteliikumise aktivisti Medgar Eversi 1963. aastal toimunud mõrvas.
- 6. veebruar – Markale massimõrv: Sarajevos hukkus Bosnia serblaste korraldatud miinipilduja rünnakus 68 ja vigastada sai 144 inimest.
- 12.–27. veebruar – Norras Lillehammeris toimusid XVII taliolümpiamängud.
- 21. veebruar – Ameerika Ühendriikides tabati NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni heaks luureandmeid kogunud agent Aldrich Ames.
Märts
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. märts – Lõuna-Aafrika Vabariik andis Namiibiale üle Walvis Bay.
- 9. märts – IRA pani toime esimese miinipildujarünnaku Londoni Heathrow' lennujaamale.
- 10. märts – Londonis tähistas Sotheby oksjonifirma oma 250. asutamisaastapäeva, pakkudes külalistele suurt torti, mis veeti kohale hobuvankriga.
- 12. märts – anglikaani kirik ordineeris esimesed 32 naisvaimulikku.
- 14. märts – tankeri ja kaubalaeva kokkupõrke järel Bosporuse väina valgunud nafta põhjustas hiigeltulekahju.
Aprill
[muuda | muuda lähteteksti]- 7. aprill – Rwanda pealinnas Kigalis algas Rwanda genotsiid.
- 16. aprill – Soome otsustas rahvahääletusel ühineda Euroopa Liiduga.
Mai
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. mai – 1994. aasta Poola bussiõnnetus: Poolas sõitis transpordikompanii PKS buss teelt välja vastu puud. Hukkus 32 inimest.
- 6. mai – Avati Suurbritanniat ja Prantsusmaad ühendav Eurotunnel.
- 10. mai – Nelson Mandela vannutati Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks.
- 27. mai – Aleksandr Solženitsõn naasis pärast 20 eksiiliaastat Venemaale.
Juuni
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. juuni – Lõuna-Aafrika Vabariik taasliitus Rahvaste Ühendusega.
- 20. juuni – USA iluuisutamisassotsiatsioon tühistas Tonya Hardingi 1994. aasta jaanuaris võidetud USA meistri tiitli ning kehtestas talle rivaali Nancy Kerrigani ründamise eest eluaegse võistluskeelu. Uut kuldmedalit välja ei antud.
- 20. juuni – Külm sõda: Saksamaalt lahkusid viimased Vene sõdurid.
Juuli
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. juuli – Jeff Bezos asutas Amazoni.
- 7. juuli – Bill Clinton tegi esimese USA presidendina visiidi Balti riikidesse, käies Riias.
August
[muuda | muuda lähteteksti]- 20. august – Honolulus Hawaiil, põgenes tsirkusest elevant. Politsei lasi pool tundi tänavatel jooksnud elevandi maha.
- 31. august – Iiri Vabariiklik Armee teatas, et lõpetab täielikult sõjalised operatsioonid.
September
[muuda | muuda lähteteksti]- 5. september – Austraalias lasti maha Uus-Lõuna-Walesi osariigi parlamendi saadik John Newman. See oli esimene poliitiline mõrv Austraalias pärast 1977. aastat.
- 19. september – Ameerika Ühendriikide sõjaväeüuksused tungisid Haitile, et taastada 1991. aasta riigipöördega kukutatud Jean-Bertrand Aristide'i legitiimne valitsus.
Oktoober
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. oktoober – Belau iseseisvus.
November
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. november – Rootsi valijad otsustasid referendumil Euroopa Liiduga ühineda.
- 28. november – Norra valijad otsustasid referendumil Euroopa Liiduga mitte ühineda.
Detsember
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. detsember – Venemaa väed tungisid Tšetšeeniasse.
- 15. detsember – ilmus veebibrauseri Netscape Navigator esimene väljalase.
- 31. detsember – Fööniksisaared jätsid selle kuupäeva vahele, et lülituda UTC-11 ajavööndilt UTC+13-le ning sama tegid Line'i saared, et lülituda UTC-10-lt UTC+14-le. Mõlemas saarestikus järgnes 30. detsembrile 1. jaanuar.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 30. jaanuar – avati Paju lahingu mälestussammas.
- 10. veebruar – Eesti Näituste sinises ja valges paviljonis avati Eesti esimene disaini- ja reklaamitehnoloogia mess "Imagia".
- 12. veebruar – Marja poe varing: Tallinnas Marja poes toimus varing.
- 4. märts – Tartus asutati Eesti naisliikumise keskus.
- 30. aprill – 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus: Eesti osales esimest korda Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis. Dublinis pälvis "Nagu merelaine" 2 punkti ja 24. koha.
- 8. juuni – Riigikogu võttis vastu riigisaladuse seaduse.
- 27. juuni – Worldloppeti aastakoosolekul Lillehammeris võeti Tartu maraton Worldloppeti liikmeks.
- 31. august – viimased Venemaa väeüksused lahkusid Eestist.
- 26. september – riigikogu avaldas umbusaldust Eesti peaministrile Mart Laarile.
- 28. september – Läänemerel uppus reisiparvlaev Estonia. Ametlikel andmetel hukkus 852 inimest.
- 15. detsember – Mäo tulistamine: Mäo teeristil toimus tulistamine, hukkus kaks politseinikku.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Sündinud 1994
- 23. veebruar – Dakota Fanning, USA näitlejatar
- 1. märts – Justin Bieber, Kanada laulja
- 15. aprill – Shaunae Miller-Uibo, Bahama jooksja
- 24. mai – Andreas Veerpalu, eesti murdmaasuusataja
- 29. juuni – Elina Born, Eesti laulja
- 1. juuli – Jüri Pootsmann, eesti laulja
- 27. september – Johan Talijärv, eesti laskesuusataja
- 2. oktoober – Rene Zahkna, eesti laskesuusataja
- 19. detsember – Katrina Lehis, eesti vehkleja
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 1994
- 12. jaanuar – Gustav Naan, eesti kosmoloog ja publitsist
- 23. jaanuar – Nikolai Ogarkov, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 25. jaanuar – Stephen Cole Kleene, USA matemaatik
- 26. jaanuar – Aleś Adamovič, valgevene kirjanik
- 29. jaanuar – Jevgeni Leonov, vene näitleja
- 30. jaanuar – Pierre Boulle, prantsuse kirjanik
- 31. jaanuar – Erwin Strittmatter, saksakeelne kirjanik
- 2. veebruar – Marija Gimbutas, leedu päritolu USA arheoloog
- 3. veebruar – Georgi Štšedrovitski, vene filosoof
- 7. veebruar – Witold Lutosławski, poola helilooja
- 11. veebruar – Paul Feyerabend, filosoof
- 14. veebruar – Andrei Tšikatilo, vene sarimõrvar
- 17. veebruar – Aleksandr Tšakovski, juudi päritolu vene kirjanik
- 19. veebruar – Derek Jarman, inglise filmilavastaja
- 24. veebruar – Jaak Veski, eesti laulusõnade kirjutaja
- 28. veebruar – Karl Aru, Nõukogude Liidu sõjaväelane
- 6. märts – Thengiz Abuladze, gruusia filmilavastaja
- 9. märts – Charles Bukowski, ingliskeelne kirjanik
- 15. märts – Ilmar Malin, eesti kunstnik
- 23. märts – Giuletta Masina, itaalia näitleja
- 25. märts – Bernard Kangro, eesti kirjanik ja kirjandusteadlane
- 28. märts – Eugène Ionesco, rumeenia päritolu prantsuse kirjanik
- 5. aprill – Kurt Cobain, USA muusik
- 10. aprill – Viktor Afanasjev, vene ajakirjanik
- 22. aprill – Richard Nixon, USA poliitik
- 22. aprill – Kaide Rätsep, eesti vaimulik ja teoloog
- 1. mai – Ayrton Senna, Brasiilia vormelisõitja
- 7. mai – Clement Greenberg, USA kunstikriitik
- 12. mai – Erik Erikson, Taani juudi päritolu USA psühholoog
- 19. mai – Jacqueline Kennedy Onassis, USA esimene leedi
- 29. mai – Erich Honecker, Saksa DV poliitik
- 14. juuni – Henry Mancini, USA helilooja
- 3. juuli – Aino Lunge, eesti psühholoog
- 5. juuli – Toomas Sutt, eesti filosoof ja bioloog
- 8. juuli – Kim Il-sŏng, Põhja-Korea poliitik
- 27. juuli – Eduard Kolmanovski, juudi päritolu helilooja
- 30. juuli – Arnold Kask, eesti keeleteadlane
- 3. august – Innokenti Smoktunovski, vene näitleja
- 13. august – Manfred Wörner, Saksamaa poliitik ja diplomaat
- 14. august – Elias Canetti, juudi päritolu Austria kirjanik
- 14. august – Andrus Park, eesti filosoof ja politoloog
- 16. august – Valter Rand, eesti tehnikateadlane ja harrastusajaloolane
- 17. august – Boris Kõrver, eesti helilooja
- 19. august – Linus Pauling, USA keemik
- 19. august – Robert Roždestvenski, vene kirjanik
- 23. august – Zoltán Fábri, ungari filmirežissöör
- 29. august – Juhan Aul, eesti zooloog ja antropoloog
- 30. august – Eduard Laugaste, eesti folklorist
- 15. september – Kaja Kõlar, eesti laulja
- 17. september – Karl Popper, filosoof
- 20. september – Vallo Järvi, eesti dirigent
- 21. september – Moidela Tõnisson, eesti teleajakirjanik
- 28. september – Urmas Alender, eesti laulja
- 28. september – Priit Ligi, eesti arheoloog
- 9. oktoober – Rudolf Kiviranna, eesti vaimulik
- 20. oktoober – Sergei Bondartšuk, filmirežissöör
- 20. oktoober – Burt Lancaster, USA filminäitleja
- 24. oktoober – Aleksandr Šelepin, Nõukogude Liidu poliitik
- 22. november – Minni Nurme, eesti kirjanik
- 28. november – Kristjan Torop, eesti rahvatantsujuht
- 30. november – Guy Debord, prantsuse filosoof
- 11. detsember – Juli Raizman, Venemaa filmilavastaja
- 12. detsember – Peep Sarapik, eesti helilooja
- 12. detsember – Stuart Roosa, USA astronaut
- 19. detsember – Eduard Ertis, eesti kirjandusteadlane
- 20. detsember – Mihhail Kotik, Eesti psühholoog
- 24. detsember – John Osborne, Briti näitekirjanik