Krüptosporidioos
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta[1] ning ohustab ka teisi imetajaid, linde, kahepaikseid, roomajaid ja kalu.[2]
Levimus
[muuda | muuda lähteteksti]Krüptosporidioos on levinud kogu maailmas – Euroopas ja Põhja-Ameerikas on selle leviku sagedus gastroenteriiti nakatunud inimeste seas 1–4% ning Aafrikas, Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas 1–37%.[3] Nakatumise riskirühma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed, lasteasutuste lapsed ja töötajad, loomafarmide töötajad, veterinaarid, toidukäitlejad, nakatunud inimeste lähikontaktsed, rasedad naised ja krüptosporidioosi endeemilistesse maades reisivad inimesed ning immuunpuudulikkusega inimesed.[1]
Haigustekitaja
[muuda | muuda lähteteksti]Inimese krüptosporidioosi tavalised tekitajad on ainuraksed eukarüoodid Cryptosporidium hominis ja Cryptosporidium parvum’i veise genotüüp.[4][5][6] Harvem põhjustavad inimeste nakatumist Cryptosporidium canis, Cryptosporidium felis, Cryptosporidium meleagridis, Cryptosporidium suis, Cryptosporidium muris ja Cryptosporidium andersoni. Haigustekitajate ootsüstid on suure nakatamisvõimega[7] ning on hästi vastupidav erinevatele füüsikalistele ja keemilistele teguritele.[2]
Nakkusallikas
[muuda | muuda lähteteksti]Nakkusallikaks on haige inimene, nakatunud veised, lambad, sead ja muud põllumajandus- ning koduloomad.[1] [4] [6] [8] [5] [9]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel – haigelt inimeselt tervele inimesele otsesel kokkupuutumisel, loomalt inimesele, joogivee, toorpiima või toidu kaudul.[4] Ootsüste võivad edasi kanda veelinnud, putukad ja kärbsed ning saastada toiduaineid ja vett. Haiguse ohtlikud levitajad on ootsüstide kandjad, kellel puuduvad haigusnähud, kuid kes eritavad roojaga ootsüste – nendeks on eeskätt toidukäitlejad. Haigustekitaja läbib nakatunud inimese organismis arengutsükli, mille tulemusena väljutab nakatunud inimene roojaga nakatamisvõimelisi ootsüste ehk munatsüste ning mis säilivad nakatamisvõimelistena väliskeskkonnas mitu kuud. Inimene on võimeline end korduvalt ise nakatama.[1]
Haigusnähud
[muuda | muuda lähteteksti]Krüptosporidioos esineb sageli asümptomaatilises haigusvormis, mistõttu nakatunud inimene on ohtlik ja kaasinimestele märkamatu haigusetekitajate levitaja roojaga. Haigustekitajad paljunevad peamiselt niude- ja tühisooles ning kõige rohkem eritub neid roojaga haigusnähtude kõrgperioodil. Ootsüstide eritamine võib kesta kaks-kolm nädalat. Esineb nii hingamisteede, kui ka soolestikuga seotud haigusnähtusi. Sümptomaatilise haigusvormi haigusnähtudeks on tugev vesine kõhulahtisus ning palavik, isutus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid ja kõhuvalu, mis kaovad ajutiselt ning võivad korduvalt ilmuda.[7][4] Haigel võib kujuneda ohtlik vedelikukaotus. Immuunpuudulikkusega inimestel võib krüptosporidioos kulgeda pikaleveninud või äkkvormis haigusena, mis võib lõppeda surmaga. Sapiteede põletiku korral esinevad koletsüstiidi nähud. Vahel võivad kaasneda ülemiste hingamisteede põletiku nähud.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Krüptosporidoos". Terviseamet. Vaadatud 17.11.2019.
- ↑ 2,0 2,1 Leitch, GJ., & Q. He (11. jaanuar 2011). "Cryptosporidiosis-an overview". The Journal of Biomedical Research. Vaadatud 17.11.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Rossle, NF., & B. Latif (november 2013). "Cryptosporidiosis as threatening health problem: A review". Asian Pacific Journal of Tropical Biomedicine. Vaadatud 17.11.2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Lassen, B.; Ståhl, M.; Enemark L, H. (2016). "Cryptosporidiosis–an occupational risk and a disregarded disease in Estonia". Acta veterinaria scandinavica. 56 (1): 36. DOI:10.1186/1751-0147-56-36. PMID 26789635.
- ↑ 5,0 5,1 Santoro, A.; Dorbek-Kolin, E.; Jeremejeva, J.; Tummeleht, L.; Orro, T.; Jokelainen, P.; Lassen, B. (2019). "Molecular epidemiology of Cryptosporidium spp. in calves in Estonia: high prevalence of Cryptosporidium parvum shedding and 10 subtypes identified". Parasitology. 146 (2): 261–267. DOI:10.1017/S0031182018001348. PMID 30086806.
- ↑ 6,0 6,1 Plutzer, J.; Lassen, B.; Jokelainen, P.; Djurković-Djaković, O.; Kucsera, I.; Dorbek-Kolin, E.; Šoba, B.; Sréter, T.; Imre, K.; Omeragić, J.; Nikolić, A.; Bobić, B.; Živičnjak, T.; Lučinger, S.; Lazarić Stefanović, L.; Kučinar, J.; Sroka, J.; Deksne, G.; Keidāne, D.; Kváč, M.; Hůzová, Z.; Panagiotis, K. (2018). "Review of Cryptosporidium and Giardia in the eastern part of Europe, 2016". Euro Surveill. 23 (4). DOI:10.2807/1560-7917.ES.2018.23.4.16-00825. PMID 29382412.
- ↑ 7,0 7,1 "Cryptosporidosis". Wikipedia. Vaadatud 17.11.2019.
- ↑ Lassen, B.; Järvis, T.; Mägi, E. (2013). "Gastrointestinal parasites of sheep on Estonian Islands" (PDF). Agraarteadus. 24 (1): 7–14.
- ↑ Lassen, B.; Viltrop, A.; Raaperi, K.; Järvis, T. (2009). "Eimeria and Cryptosporidium in Estonian dairy farms in regard to age, species, and diarrhoea". Veterinary parasitology. 166 (3–4): 212–219. DOI:10.1016/j.vetpar.2009.08.022. PMID 19747778.