John Steinbeck

John Steinbeck (27. veebruar 1902 Salinas, California – 20. detsember 1968 New York) oli USA kirjanik. Tema tuntumad teosed on Pulitzeri preemiaga pärjatud "Vihakobarad", "Hommiku pool Eedenit" ning "Hiirtest ja inimestest". 1962. aastal pälvis Steinbeck Nobeli kirjandusauhinna.

Eesti keeles on ilmunud terve rida Steinbecki teoseid: "Pärl" (1957), "Kuu on madalal" (1961), "Me tusameele talv" (1963; 1982), "Vihakobarad" (1964), "Teekond Charlie'ga. Ameerikat otsimas" (1964), "Karbiküla" (1967), "Kirelõõm" (1994), "Tortilla Flati agul" (1995, "Tortilla kõrgendik", 1961), "Hommiku pool Eedenit" (2001).

"Hommiku pool Eedenit"

Tsitaadid väljaandest: John Steinbeck, "Hommiku pool Eedenit", tlk Pille Runtal, Tallinn: Varrak, 2001.

Suur sündmus muudab ajaloo kulgu, aga arvatavasti teevad seda mingil määral kõik sündmused, kuni tee peal olevast kivist üleastumise või kena tüdrukut nähes hinge kinnipidamise või aiamullas sõrmeküüne murdmiseni. (lk 13)

Lapsed kasvavad selliseks, milliseks vanemad nad oma ootustega kujundavad. (lk 39)

Aja kulgemise taju on imelik ja vastuoluline asi. Oleks nagu mõistlik arvata, et rutiinne aeg või sündmusteta aeg tundub olevat lõputu. See peaks nii olema, aga ei ole. Just igavatel sündmusteta aegadel pole üldse mingit kestust. Aeg, mis on huvitavusest pulbitsev, tragöödiast haavatud, rõõmust lõhestatud - see on aeg, mis tundub mälestustes pikk. Ja see peab paika, kui selle üle järele mõelda. Sündmustel pole ühtegi posti, mille ümber kestust drapeerida. Mitte millestki mitte millenigi pole mingit aega. (lk 70-71)

Inimesed on huvitatud iseendast. Kui lugu ei puuduta kuulajat, siis ta ei kuula. (lk 111)

Vahetevahel tahab inimene rumal olla, kui see laseb tal teha seda, mida tema tarkus keelab. (lk 134)

Elamine tähendab inimesi, mitte paiku. (lk 492)

Kodu ei asu paigas, kodu on inimesed ja koht, kus sa saad töötada. (lk 512)

"Me tusameele talv"

Tsitaadid väljaandest: John Steinbeck, "Me tusameele talv", tlk Harald Rajamets.

Old Baytownis elasid lahedasti kunstid, keraamika ja naisestunud mehed, ning neetud Lesbose sigidikud sõlmisid vaipu ja väikesi koduseid intriige. (ptk 11)

Tema kohta

[Raamatust "Teekond Charley'ga"]: Leidsin kord, olin vast kümnene, imelise raamatu. See oli sellest, kuidas üks mõnus mees reisis koos koeraga (nimega Charley) läbi kogu Ameerika. Eriti teravat muljet avaldas mulle nende teel poiss, kes oli kodunt ära jooksnud, sest tahtis naistejuuksuriks saada. Kuid poisi vanemad ei lubanud, arvates, et poissi kannustavad mingid sündsusetud ajendid, mitte siiras pügamishuvi. Siis natuke maad edasi tuli ühel ristmikul välja, et poiss on homo. Uurisin sõnaraamatust ja taipasin, et poisi vanemad vaevlesid ränga eksituse küüsis.
[Romaanist "Vihakobarad":] Mäletan, seal oli juttu sellest, kuidas Ameerikas – USAs, mõtelda! – mingid väga pahad onud tegid kuidagi nii, et väga palju häid ja tublisid inimesi jäid täiesti ilma oma maast ja lastest, sest need surid nälga ja isegi tammepuust kirstu nad ei saanud, sest nad aeti vist lubjaaku. Ühesõnaga see raamat näitas, et Ameerikas on elu kohutavalt kole. Aga see ei saanud ju võimalik olla! Hoopis Nõukogude Liit oli kole! Ja siis ma mõt-lesin, et see mees on mingi kommude kinnimakstud lorasepp, samasugune nagu too, kes "Ameerika tragöödia" kirjutas. Ma nägin KGB operatsiooni läbi ja muigasin vaid sapiselt, olin siis juba väga teadlik element, ja toppisin "Vihakobarad" riiulisse tagasi teise kohta, vihastavate raamatute vahele.
- Jüri Ehlvest, "Vihastamapanev John Steinbeck", Eesti Päevaleht, 22. veebruar 2002

NB Mis aga puutub teisse,
Steinbeck, vihased noormehed John Braine ja Kingsley Emis,
siis pühin laualt teie vihakobarad.
Teie süda on must.

Johannes Semper, "Vaikuse variatsioonid", esmatrükk Looming 3/1967, rmt: "Sügise lävel", 1976, lk 54 (Ilmselt tutvus Semper Kingsley Amise nimega vene keele kaudu, eesti keeles ilmus esimene Amise raamat alles 1991. aastal.)

Välislingid