Von
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Von on enamasti saksakeelsetes maades perekonnanime ees kasutatav sõna (aadlipartikkel), mis tavaliselt tähistab aadlipäritolu. Üldiselt kirjutatakse see väikese algustähega.
Keskajal, kui perekonnanimed polnud veel kinnistunud, tähistas 'von' eelkõige päritolukohta (näiteks: von Plettenberg - Plettenbergist) ja ei pruukinud alati tähendada, et isik on aadlipäritolu. Kuid keskaja lõpuks muutus viimane valdavaks. Von-i kasutasid veel ka mõned Šveitsi linnapatritsiaadi liikmed ja üksikud mitteaadlikud Saksamaalgi, kuid tavapärase nimeosana, nagu Madalmaades van, seda alates varauusajast ei kasutata. Kuid ka kõigi Saksa aadliperekondade puhul ei kasutata predikaati von, keskaja esimesest poolest pärineval põlisaadlil (Uradel) on see kas 'zu' või 'von und zu'. Lisaks võib aadlipredikaat esineda ka kujudel: 'von der', 'von dem' ja 'von zur'.
Pärast Esimest maailmasõda, kui Saksamaal ja Austrias monarhiad kaotati, kadus ka seisusühiskond ning nõnda kaotasid ka aadlipartiklid oma tähenduse. Kuid Saksamaal on need siiski siiani jäänud nime osaks, samas kui Austrias on nende kasutamine keelatud. Partikli 'von' kasutamine oli 1920. ja 1930. aastatel keelatud ka Eestis.
Von on aadlipartiklina kasutusel ka Skandinaavias, kus see on enamasti saksa päritolu aadliperekondade perekonnanime osa, kuid mitte alati: näiteks filosoofi Georg Henrik von Wrighti perekond on šoti päritolu.
Tänapäeval on ka mitmed mitteaadlikud endale ise võtnud partikli 'von' (näiteks: Lars von Trier, Erich von Stroheim, Josef von Sternberg, Dita Von Teese).