Rodopsiin

Rodopsiin ehk nägemispurpur on üks selgroogsete silmade võrkkesta ja selgrootute fotoretseptorite nägemispigmentidest.

Rodopsiin laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses. Rodopsiin on silma võrkesta kepikestes, mis võimaldab (teiste närvirakkude ja aju abiga) inimesel näha just must-valget pilti ka siis kui valgus on nõrk (näiteks õhtu või ööhämaruses). Kolvikestes, mille abil on võimalik värve ehk erineva lainepikkusega valgust eristada on pisut teistsugused valgusele reageerivad (inimesel 3 tüüpi) molekulid nimega fotopsiin.

Rodopsiinis oleva retinaali, valgustundliku molekuli moodustamisest võtab osa A-vitamiin. Kui see on häiritud, tekib kanapimedus. Retinaalist alguse saav vastava lainepikkusega valgusfootoni muundumine silmanärvi impulsiks on üldjoontes järgmine: Footon neeldub retinaalis, täpsemalt cis-retinaali (vaata cis-trans-isomeeria) 11-sidemes (see on koht, kus molekul kõverdub) ja molekul sirgestub footoni energia abil nõndanimetatud trans-olekusse, mis toob omakorda kaasa ümbritseva valgulise opsiinimolekuli kujumuutuse. Sellest saab alguse retseptorrakkude rakumembraanide katioonkanalite sulgumine, millest tekib hüperpolarisatsioon. See põhjustab omakorda võrkkesta bipolaarsete rakkude ergastumise ja kiirelt liikuv närviimpulss ongi oma teel aju nägemiskeskuste poole.

Vaata ka

• fototransduktsioon