Asorubiin
| Asorubiin | |
|---|---|
 Struktuurivalem [1] | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | C20H12N2Na2O7S2 [1] |
| Välimus | Punane kuni punakaspruuni värvusega pulber või graanulid [1] |
| Füüsikalised omadused | |
| Molaarmass | 502.4 [1] g/mol |
| Sulamistemperatuur | 573,15 K (300 °C) |
| Lahustuvus | Temperatuuril 18,9 °C (66° F) 50 kuni 100 mg/mL lahustub vees, nõrgalt etanoolis, mittelahustuv taimsetes õlides [1] |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
Asorubiin ehk karmoisiin ehk punane toiduvärv 3, e-aine tähisega E122, on sünteetiline punane asovärv, mida kasutatakse laialdaselt toiduvärvina.[1]. Kõige sagedamini kasutatavad sünonüümid inglise keeles on Azorubine, Carmoisine, CI Acid Red 14 ja CI Food Red 3.[2] Asorubiini molekulvalem on C20H12N2Na2O7S2 ning molaarmass on 502.44 g/mol. Asorubiini täispikk keemiline nimetus on dinaatrium-4-hüdroksü-3-(4-sulfonato-1-naftüülaso)-naftaleen-1-sulfonaat. Kuna asorubiin esineb tavaliselt dinaatrium soolana, on see vees väga hästi lahustuv, vähem lahustub etanoolis ning taimsetes õlides ei lahustu üldse. [1] [3]
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Toiduainetetööstus
[muuda | muuda lähteteksti]Asovärvid on looduses mitteesinevad sünteetilise päritoluga aromaatseid asorühmi sisaldavad värvained, mida kasutatakse muuhulgas ka toidutööstuses.[4] Toiduvärvid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks. Looduslikke toiduvärve saadakse toiduainetest või looduslikust materjalist ning sünteetilised värvained toodetakse keemiliste protsesside käigus. Kõige sagedamini kasutatavad asovärvid toiduainetööstuses on alluurpunane, briljantsinine, tartrasiin ja päikeseloojangukollane.[1]
Enamasti kasutatakse asorubiini dekoratsioonides, kastmetes, lõhe ja surimi värvimiseks, aga ka pagaritoodetes, tarretistes ja kommides. Lisaks kasutatakse seda sünteetilist värvainet ka alkohoolsete jookide ja alkoholivabade jookide (vitamiini-, karastus-, mahla- ja spordijoogid) ning siirupite värvimisel.[5] Toiduainetetööstuses asovärvainete kasutamise peamine eesmärk on tarbija jaoks toote atraktiivsemaks muutmine.
Kui toidus on kasutatud asorubiini, siis tuleb ka toote pakendil sellekohane lisateave välja tuua. Euroopa Ühenduse määruse nr 1333/2008 kohaselt peab olema toote pakendil esitatud lisateave koos toiduvärvi nimetuse või E numbriga „võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele“ järgmiste toiduvärvide puhul: päikeseloojangukollane (E110), kinoliinkollane (E104), asorubiin (karmoisiin) (E122), võlupunane AC (E129), tartrasiin (E102) ja erkpunane 4R (E124). See ei kehti toidu puhul, millel on toiduvärvi kasutatud lihatoodete märgistamiseks tervisemärgiga või muu märgiga või munakoorte tembeldamiseks või kaunistamiseks. [4] [6]
Farmaatsiatööstus
[muuda | muuda lähteteksti]Asovärvid on võrreldes looduslike värvidega madalamate tootmiskuludega, annavad erksamaid värve ning on vastupidavamad valgusele, oksüdeerijatele ja redutseerijatele ja pH taseme kõikumisele. Lisaks on need vastupidavamad tehnoloogilistele protsessidele. Sünteetilisi värvaineid kasutatakse peamiselt tablettides või tabletikatetes, želatiinkapslite kestas, losengides, suukaudsetes vedelikes ning ka lokaalselt kasutatavates salvides ning kreemides.[7]
Kosmeetikatööstus
[muuda | muuda lähteteksti]Kõige rohkem on kosmeetikatööstuses kasutusel sünteetilisi värvaineid, kuna need on vastupidavad ja soodsad. Kosmeetikas kasutatavaid värvaineid saab rühmitada struktuuri, värvi ning lahustuvuse järgi. Lahustuvuse alusel jagunevad värvained tootes lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Lahustuvad ühendid on värvid, mille alla kuuluvad ka asovärvid. Vees lahustuvad asovärvid on kõige tähtsamad tooni andvad ühendid kosmeetikatööstuses, mis toonivad enamasti ainult toodet, mitte inimese nahka.[1]
Ohutus
[muuda | muuda lähteteksti]Asorubiini ADI (Acceptable Daily Intake) ehk aktsepteeritav päevane tarbimiskogus on 4 mg kehakaalu kilogrammi kohta. Alkoholi sisaldavates jookides võib värvaine E122 sisaldus olla kuni 200 mg/l ning mittealkohoolsetes jookides kuni 50 mg/l. Toidulisandites lubatud asorubiini kogused on tahketes toodetes 300 mg/kg ning vedelikes 100 mg kehakaalu kilogrammi kohta.[1]
Asorubiin ei ole näidanud mutageenseid ega kantserogeenseid omadusi, küll aga võib E122 avaldada negatiivset mõju laste tervisele. Täheldatud on aktiivsus- ja tähelepanuhäireid (ATH), immuunsüsteemi probleeme ja allergilisi reaktsioone. Ülemäärasel tarbimisel võivad sünteetilised värvained ülitundlikel inimestel tekitada tervisehäireid, kuid väga tundlikel inimestel võivad isegi lubatud koguse piiridesse jäävad annused põhjustada naha- ja hingamisteede reaktsioone. [7][4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 Elina Hermann, Lilith Napp. Asovärvide kvantitatiivne määramine ravimites ja vedelikkromatograafilise määramismeetodi valideerimine. Lõputöö. Tallinn : Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. (2019). vaadatud 02.04.2020
- ↑ EFSA. „Scientific Opinion on the re-evaluation of Azorubine/Carmoisine (E 122) as a food additive“.[alaline kõdulink] EFSA Journal. Volume 7/ Issue 11. Parma: European Food Safety Authority (EFSA) (2009). vaadatud 01.04.2020
- ↑ PubChem. vaadatud 02.04.2020
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Tarbijakaitseamet kontrollis asovärve sisaldavate toidukaupade märgistust: rikkumisi tuvastati 22%.[alaline kõdulink] Tarbijakaitseamet. (2011). vaadatud 01.04.2020
- ↑ Latasha Leo, Claudine Loong, Xing Lin Ho, Muhammed Faiz B.Raman, Melissa Yue Tian Suan, Wai Mun Loke. Occurrence of azo food dyes and their effects on cellular inflammatory responses. Nutrition. Volume 46, Pages 36-40 (2018). vaadatud 02.04.2020
- ↑ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta. Euroopa Liidu Teataja. (16. detsember 2008). vaadatud 02.04.2020
- ↑ 7,0 7,1 Šuleková, M., Smrčová, M., Hudák, A.Heželová, M., Fedorová, M. Organic colouring agents in the pharmaceutical industry. Folia Veterinaria, 61, 3: 32—46. (2017). Slovakia: Košice. vaadatud: 03.04.2020